ka uneaegne hingamisseisak;
ka uneapnoe
Apnoe obstructiva (ld. k)
Obstuctive sleep apnea (ingl. k)
Selgitus
Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis.
Ülevaade
Obstruktiivne uneapnoe on tõsine hingamisteede haigus, mis viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Obstruktiivset uneapnoed esineb umbes 4% tööealistest meestest ja 2% naistest. Uneapnoe tekitab tõsist töövõime langust.
Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada.
Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe.
Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus.
Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid).
Sümptomid ehk avaldumine
Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal.
Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest).
Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvaluja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast.
Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub).
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse spaatli abil neelu.
Polüsomnograafia on väga täpne uuring, mille käigus registreeritakse andurite abil üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks, et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe.
Ravivõimalused
Ravi eesmärgiks on avardada kurgu piirkonda.
Mittekirurgiline raviga on mõnikord võimalik vähendada apnoede sagedust ja seega pidurdada haiguse arengut. See hõlmab kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad.
Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), nina avardavateks operatsioonideks(ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva).
On kasutusel veel ka mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks. Näole asetatakse une ajal mask, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti.
Prognoos
Õigeaegse ravi puhul prognoos hea. Ravimata juhtudel võivad tekkida teiste elundite haigused (kõrge vererõhk, südamehaigused, ülekaal) ning halvemal juhul lämbumine.
Ennetamine
Haigust pole võimalik ennetada.
Kasutatud kirjandus
1. The Merc Manual. 17th ed. 1999
2. Üldarsti käsiraamat. Medicina 1999