Haigused

ka mädane nahapõletik, mädavilltõbi, impetiigo
Impetigo(ld.k)
Impetigo(ingl.k)

Seletus
Mikroobide poolt põhjustatud sageli esinev pindmine mädapõletik nahal, millele on iseloomulik väikeste kiiresti purunevate villide teke ja kattumine koorikutega.

Ülevaade
Impetiigo esineb väga sageli lastel ning on küllaltki nakkav. Perekonnas, lasteaias, koolis või muus kollektiivis võib haigestuda üheaegselt mitu last.  Nakkus võib edasi kanduda nii pesemata käte kui ka ühiste käterätikutega.
Täiskasvanutest esineb impetiigot sagedamini meestel. Peamiseks riskifaktoriks on puudulik hügieen. Soodustavaks teguriks on ka soe ja niiske keskkond, seetõttu esineb meie kliimas impetiigot kõige rohkem suvekuudel.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Mädatekitavad bakterid võivad nahale sattuda ninasõõrmetest, mistõttu paikneb lööve sageli nina ümbruses. Infektsiooni võib edasi kanda ka käterätikutega.
Nahale sattudes bakterid paljunevad kiiresti ja toodavad eksotoksiine ehk mürkaineid, mis lõhuvad rakkudevahelisi sillakesi ja nii põhjustavadki villide tekkimise.
Tihti võib impetiigo tekkida mõne teise nahahaiguse foonil, näiteks üks hästi tõestatud stsenaarium on: sügelised → tüsistus – impetiigo → tüsistus – neerupäsmakeste põletik ehk glomerulonefriit.

Sümptomid ehk avaldumine

Lööve paikneb kõige sagedamini näol ja jäsemetel. Kõige tüüpilisemateks kohtadeks on nägu, eriti suu ja nina ümbrus, aga ka kael ja käed.
Kõigepealt arenevad väikesed punased laigukesed, mille pinnal on tillukeste pinges selgesisuliste villikeste kogumikud. Villikesed purunevad  kergesti ja kattuvad meekarva paksude koorikutega.
Võib esineda ka lümfisõlmede suurenemist. Lapsed kannavad infektsiooni kätega kratsides või käterätikutega edasi ja nii tekib löövet järjest juurde.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimiseks piisab enamasti tüüpilisest haiguspildist ning lisauuringud pole vajalikud. Vahel võetakse purunemata villist külvimaterjali, et selgitada bakterite liik ja tundlikkus antibiootikumide suhtes.

Ravivõimalused

Kergetel juhtudel ravitakse paikselt desinfitseerivate lahuste ja antibakteriaalsete kreemidega.
Raskematel juhtudel tuleb võtta ka antibiootikumi tablette.

Prognoos

Impetiigo allub hästi ravile ja paraneb arme jätmata. Ravimata võib kesta mitmeid nädalaid ning olla nakkav teistele inimestele.
Peamine probleem on glomeerulonefriidi ehk neerupäsmakeste põletiku tekkimise võimalus kuni 4%-l lastest, seetõttu tuleks peale paranemist kontrollida uriiniproovi.

Ennetamine

Ennetamisel on oluline roll isikliku hügieeni parandamisel. Igal pereliikmel peaks olema oma käterätik ja pesemisvahendid. Laste sõrmeküüned tuleb lõigata lühikeseks, et vältida haiguse levimist kätega. Infektsiooni ohu korral nahka pesta 2-3 korda päevas desinfitseeriva seebiga.

Kasutatud kirjandus
O.Braun-Falco “Dermatology” 2000
H.Silm, S. Kaur “Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused” 1995