Haigused

ka mao vähkkasvaja
Carcinaoma ventriculi (ld.k)
Gastric cancer (ingl.k)

Seletus
Mao vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud mao piirkonnast.

Ülevaade
Mao vähkkasvaja esineb sagedamini meestel kui naistel. Haigusjuhtude arv kasvab inimeste vanuse tõustes- 75% juhtudest esineb üle 50 a. inimestel.
Maailma eri paigus on haiguse esinemissagedus erinev- suhteliselt rohkem on seda kasvajat näiteks Jaapanis, Tšiilis ja Islandil ning musta rassi esindajatel esineb haigust 1,5 x sagedamini kui valgetel. Eestis (26 juhtu 100000elaniku kohta) haigestutakse mao vähkkasvajasse umbes 3x harvem kui Jaapanis. Suuri erinevusi seletatakse erinevate keskkonna- ja toitumismõjudega elanikele.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Mao vähkkasvajatest 95% moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud kasvajad, nn. adenokartsinoomid.

Ühest mao vähkkasvaja tekkepõhjust ei teata.
Tegemist on mitmete tegurite – keskkonna, toitumise, eelnevate healoomuliste haiguste ja maos teostatud operatsioonide koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt töötamast ja paljunemast ning hakkavad pidurdamatult vohama.

Kasvajalistel rakkudel on omadus pidurdamatult paljuneda ning kasvada läbi normaalsete kudede ja seeläbi organismis levida. Organism ei suuda ise kasvajalistest rakkudest, mis ei tööta õigesti, vabaneda, ning tekib üleüldine kurnatus ja kahjustada saavad ka tesied elundid.

Kuna tegemist on pahaloomulise kasvajaga, siis ei piirdu haigus vaid maoga, vaid võib anda siirdeid ehk metastaase lümfi ja vere kaudu ka teistesse organitesse (esmalt magu ümbritsevatesse lümfisõlmedesse, hiljem magu ümbritsevatesse organitesse ning kopsu, maksa, luudess, munasarja, ajju) ja põhjustada üldist halba enesetunnet

Sümptomid ehk avaldumine

Mao vähkkasvaja puhul sõltuvad sümptomid kasvaja asukohast maos. Samuti sellest, kui kaugele on haigus arenenud ning kas on tekkinud ka kasvajast tingitud tüsistusi.

Mao vähkkasvaja puhul on esmased sümptomid väga üldised ja ei viita otseselt maovähile: kaalukaotus, ülakõhvalu, isutus, “paha olla”, oksendamine.
Kaebusteks võivad olla ka röhatised, halb hingeõhk, ebatavaline maitsetunnetus, neelamisraskused, rohke sülje eritus, kiiresti tekkiv täiskõhu tunne, ebamugavustunne ülakõhus, väsimus, veriokse.

Sageli, sõltuvalt kasvaja paiknemisest maos ei anna haigus endast kuidagi märku enne, kui on juba väga kaugele arenenud. Need asjaolud on ka põhjusteks, miks Eestis diagnoositakse üle poolte haigusjuhtudest kaugele arenenud staadiumis.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kõige esmalt on vaja anda täpne ülevaade kaebustest, et seejärel otsustada, milliseid analüüse ja uuringuid on vaja teha.
Mao vähkkasvaja  kahtluse puhul on väga informatiivseks uuringuks gastroskoopia ehk mao endoskoopiline uuring, millega saab kontrollida mao (ja ka söögitoru) limaskesta ning sealt vajadusel võtta proovitükke ehk biopsiat, mida hiljem mikroskoobi all uuritakse.

Mõnikord on vajalik ka mao röntgenoloogiline uuring kontrastainega, mis võimaldab jälgida, kuidas liigub edasi maosisu ja kas või kui palju on seoses kasvaja arenguga muutunud mao kontuurid.
Määramaks kas ja kus on siirdeid, tehakse vastavalt vajadusele lisauuringuid, nagu kopsuröntgen, kompuutertomograafia ja sonograafia ehk ultraheliuuring kõhuõõnest ja vajadusel ka proovioperatsioon kas laparoskoopilisel meetodil, ehk kõhukatteid avamata, või lahtisel meetodil.

Väga erandlikke laboratoorseid analüüse maovähi diagnoosimaks ei ole. Üldisemat infot organismis esinevast haigusseisundist annab vereanalüüs.

Ravivõimalused

Mao vähkkasvaja ravi on eelkõige kirurgiline, eesmärgiga eemaldada kasvaja ja tema levikuteed organismist.
Teatud juhtudel ei ole operatsiooni otstarbeks teha - näiteks kui kasvaja on levinud väga ulatuslikult, siis kogu kasvajakudet kätte ei saa ja operatsiooniga muutuks inimese seisund veelgi halvemaks. Vajadusel tuleb piirduda vaid abistavate protseduuridega - tagada antud tingimustes parim viis toimetulekuks.

Kasutatakse lisaks kirurgilisele ravile ka keemiaravi ja kiiritusravi, kuid nende efektiivsus on suhteliselt madal.
Ravi on seda tulemuslikum, mida varem kasvaja avastatakse.

Prognoos

Haiguse prognoos sõltub sellest, millises staadiumis kasvaja diagnoositakse.
Kuna enamik mao vähkkasvajaid avastatakse haiguse kaugelearenenud staadiumis (Eestis 85% III ja IV staadiumis), on  prognoos tõsine.
Samas, varakult avastatud kasvajate puhul (I staadium) on adekvaatse ravi korral 5 aasta möödudes elus 90-98% haigestunutest.

Ennetamine

Otseselt mao vähki ära hoida ei saa.
Saab vaid vähendada haigestumise riski. Nii arvatakse, et vähene juur- ja puuvilja ning rohke soola ja nitraatide tarbimine on seotud suurema mao vähkkasvajasse haigestumisega.

 

Tagasi haiguste nimekirja