Haigused

ka divertikuloos;
Divertikuliit
Diverticulosis (ld.k)
Diverticulosis (ingl.k)

Seletus
Jämesoole seina väljasopistusi nimetatakse divertiikuliteks. Mitmete divertiikulite esinemist nimetatakse divertikuloosiks.

Ülevaade
Divertiikuleid esineb jämesooles väga sageli. Vanemas eas esineb divertikuloosi umbes poolel elanikkonnast, alla 40 aasta vanustel aga harva.
Tavaliselt divertikuloos vaevusi ei põhjusta. Divertiikuli põletiku tagajärjel tekib divertikuliit.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Divertiikul on sooleseina taskutaoline väljasopistus. Divertiikuleid võib esineda ka teistes soole osades (söögitorus, peensooles), aga jämesoole divertikuloos on kõige sagedasem.
Jämesoole divertiikul tekib, kui soole limaskest sopistub läbi teiste seina kihtide väja ja tekib väike (tavaliselt umbes 1 cm suurune) taskutaoline moodustis. Kõige seagedamini esineb divertiikuleid jämesoole lõpposas.

Divertikuloos on sage heaoluühiskonnas ja arengumaades harvaesinev. Divertiikulite tekkimine on seotud toiduvalikuga. Kiudaineteavese toidu tarbimine põhjustab kõhukinnisuse teket, sellise soolesisu transportimiseks on vaja soole intensiivsed kokkutõmbed ning selle tõttu sooles tõusev rõhk võib soodustada sooleseina nõrkades kohtades väljasopistuste tekkimist. Divertiikulite esinemine sageneb vanemas eas.

Divertikuliit ehk divertiikuli põletik tekib divertiiklisse kinni jäänud väljaheite ja bakterite tõttu. Põletik võib põhjustada soolesulgust, soole perforatsiooni ehk mulgustumist, peritoniiti ehk kõhukelme põletikku, abstsessi ehk mädakogumi või fistli ehk ebanormaalse uurise tekkimist jämesoolest mõnda teise kõhuõõne organisse.

Sümptomid ehk avaldumine

Divertikuloos on enamasti vaevustevaba või esinevad üldised sümptomid nagu vähene kõhuvaluspasmid või kõhukinnisus. Divertiiklist võib tekkida veritsus.

Divertikuliidi korral tekib valu vasakule alakõhtu, palavik ning võib esineda veritsust, iiveldust, oksendamist ja kõhukinnisust.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Divertikuloos leitakse sageli juhuslikult kolonoskoopia või jämesoole kontrastuuringu käigus.
Divertikuliidi korral tehakse verenalüüs põletikunäitajate määramiseks ja vajadusel lisauuringuid (ultraheli, kompuutertomograafia) tüsistuste leidmiseks.

Ravivõimalused

Divertikuloosi puhul ei ole ravi vajalik. Soovitav on kasutada kiudainerikkaid toite ja vältida kõhukinnisust.

Kerge divertikuliidi korral piisab enamasti antibiootikumidest, valuvaigistitest, vedelikudieedist või veenikaudsest vedeliku asendamisest ja voodirežiimist.  Rasketel juhtudel ja tüsistuste korral on vajalik operatsioon, mille käigus eemaldatakse põletikuline sooleosa.

Prognoos

Prognoos on hea. Divertikuloos on küll väga levinud, aga divertikuliit tekib divertikuloosi korral ainult vähestel juhtudel.

Ennetamine

Kuna divertikuloosi seostatakse vähese kiudainete sisaldusega dieedis, siis on soovitav süüa palju kiudaineid sisaldavaid toite (puuviljad, köögiviljad, täisteratooted).
Kõhukinnisuse vältimiseks on lisaks vajalik piisav vedeliku tarbimine ja füüsiline aktiivsus.
 

 

Tagasi haiguste nimekirja