Sudden Infant Death Syndrome(SIDS) (ingl. k.)
ka hällisurm
Seletus
Imiku äkksurma sündroom on varasemalt terve imiku äkiline ja ootamatu surm.
Ülevaade
Imikute äkksurm on tavalisim surmapõhjus vanuses üks kuu kuni üks aasta.
Selle all mõeldakse äkilist ja ootamatut imiku surma, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid ja mille põhjus ei selgu ka lahangu käigus.
Soomes ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku kohta ,mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24. Sagedamini esineb seda 3.-4. elukuu vanuses, nädalavahetustel ja öösel, poistel mõnevõrra sagedamini kui tüdrukutel.
Imikute äkksurma tekkepõhjused ei ole teada, uuringutes on osutunud riskiteguriteks madal sotsiaalne klass, imikute magamine vanemate voodis, ema suitsetamine, madal sünnikaal ja lapse kõhuliasend magades.
On arvatud, et põhjuseks võivad olla närvisüsteemi liigne reaktiivsus, toidu või maomahla tagasiheide maost söögitorru, kalduvus apnoedele ehk pikkadele hingamispausidele.
Ühegi kohta neist ei saa tõestust diagnostiliste võtete ega tavaläbivaatuse käigus. Kuna probleem piirdub esimese eluaastaga, siis on oletatud selle seostumist kesknärvisüsteemi ehk aju ebaküpsusega.
Sümptomid ehk avaldumine
Laps leitakse tavaliselt voodist nii, et ta ei hinga, lapse elustamine jääb tulutuks. Surm saabub valutult.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnostika eesmärk on välja lülitada teised surma põhjused. Olulised on andmed eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest, oksendamisest, kõhulahtisusest ja võimalikust traumast, samuti lapse asendist tema leidmisel.
Välisel läbivaatusel tuleb otsida märke võimalikust traumast või vägivallast ja vajadusel teha röntgenülesvõte näiteks luumurdude ilmestamiseks.
Laboratoorsete analüüside otstarbekus sõltub surma hetkest kulunud ajast, sest pärast surma toimuvad kehaga ja kehavedelikega muutused kiiresti ja need ei pruugi peegeldada surmaaegset seisundit.
Surmast tuleb teatada politseisse. Samuti tuleb läbi viia kohtumeditsiiniline lahang, mis annab lõpliku vastuse selle kohta, kas surma põhjus selgus või mitte.
Ravivõimalused
Perekond, kus imiku äkksurm on juhtunud, vajab toetust, sest olukorra äkilisus ja seletamatus vapustavad nii vanemaid kui pere teisi lapsi.
Tihti tunnevad perekonnaliikmed end süüdi, kuigi süüdi ei ole tegelikult keegi. Lein on loomulik tunne ja võib kesta väga pikka aega.
Need pered vajavad psühholoogilist ja sageli isegi psühhiaatrilist abi, pereteraapia on selleks hea võimalus. Lastele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, sest laste arusaam surmast ja lein võivad avalduda väga erinevalt. Arusaam surmast kui millestki mittepöörduvast kujuneb alles 7-9-aastaselt.
Prognoos
Imikute äkksurma sündroom ei ole pärilik ja see ei ohusta pere teisi lapsi.
Ennetamine
Imiku äkksurma ennetamiseks ei ole kindlaid abinõusid. Kuigi uuringutulemused magamisasendi olulisusest puuduvad, peaksid imikud ikkagi magama seliliasendis ja oma voodis.