Haigused

Dysplasia colli uteri (lad.k)

Seletus
Rakuliste muutuste esinemine emakakaela kattekoes (epiteelkoes).

Ülevaade
Muutused emakakaela epiteelkoes tulevad sagedamini ette suguliselt aktiivsetel naistel ja võivad olla seotud erinevate infektsioonidega. Rakumuutused kõiguvad väga suures ulatuses - kergetest põletikulistest muutustest kuni tõsiste, vähkkasvajaliste muutusteni - haiguse teke sõltub organismi enda vastupanuvõimest ning nakkuse iseloomust. Düsplaasiad tavaliselt kaebusi ei põhjusta.

Muutused emakakaela epiteelkoes tulevad sagedamini ette suguliselt aktiivsetel naistel ja võivad olla seotud erinevate infektsioonidega. Rakumuutused kõiguvad väga suures ulatuses - kergetest põletikulistest muutustest kuni tõsiste, vähkkasvajaliste muutusteni - haiguse teke sõltub organismi enda vastupanuvõimest ning nakkuse iseloomust. Düsplaasiad tavaliselt kaebusi ei põhjusta.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Düsplaasia või kaasajal sagedamini kasutusel olev väljend- tservikaalne intraepiteliaalne neoplaasia (CIN), tähistab emakakaela pindmise koe rakulisi muutusi, mis võivad eelneda emakakaelavähi arengule.

Selliseid rakumuutusi soodustavad korduvad ja kroonilised emakakaelapõletikud, inimese papilloomiviiruse teatud alatüübid (HPV 16, 18). Düsplaasia teket soodustavad suitsetamine, kaasnev genitaalherpes, seksuaalpartnerite rohkus.

Miks ja kuidas rakumuutused tekivad ja edasi arenevad, täpselt ei teata. Oluline on seejuures kindlasti ka organismi enda vastupanuvõime .

Emakakaela rakumuutused algavad tavaliselt alumistest epiteeli kihtidest, mistõttu väliselt võib emakakael tunduda täiesti muutumatuna.

Eristatakse düsplaasia raskusvorme: CIN I tähistab kergeid rakumuutusi, CIN II mõõdukaid, CIN III raskeid muutusi. CIS puhul on juba tegemist mikroskoopilise emakakaelavähiga.

Düsplaasia puhul ei ole veel tegemist vähiga. Mõnikord võivad rakumuutused taanduda ilma ravita ka iseenesest. Sõltuvalt düsplaasia raskusastmest on vajalik kas jälgimine või ravi.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus tavaliselt kaebusi ei anna. Mõnikord võib esineda ainult tsükliväliseid määrimisi või veritsusi.

 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Düsplaasia puhul võib emakakael olla väliselt muutumata, kuid arst võib günekoloogilisel vaatlusel näha ebanormaalsete veresoonte joonisega valkjaid alasid. Enamasti tulevad need nähtavale peale äädikhappega emakakaela tupsutamist ja spetsiaalse mikroskoobi e. kolposkoobiga vaadates. Sellise muutuse leides võtab arst tavaliselt proovitüki, mis täpsustab muutuse olemust ja raskusastet.

Emakakaela muutuste varajaseks avastamiseks ja emakakaelavähi ennetamiseks võetakse reeglipäraselt kõigilt naistearsti külastavatelt naistelt teatud ajavahemike järel tsütoloogiline analüüs ehk PAP (Papanicolau)- analüüs, mis võimaldab avastada rakumuutusi. Rakumuutusi iseloomustatakse erinevalt, nt. ASCUS, LSIL, HSIL- mis viitavad ebatüüpiliste emakakalerakkude olemasolule ja eeldavad täpsemaid uuringuid( kolposkoopia, proovitüki võtmine ).

Ravivõimalused

Kuna üks osa düsplaasiatest paraneb iseenesest, siis alati ei ole vajalik kohene ravi, piisab jälgimisest. See sõltub eelkõige düsplaasia raskusastmest. Jälgimise puhul peaks patsient regulaarselt käima naistearsti juures kontrollil.

Raskema düsplaasia puhul, muutuste püsimisel või süvenemisel on vajalik emakakaela ravi. Ravi seisneb muutunud kudede hävitamises laserkiirtega või külmaaplikatsiooniga . Hävitatud koed asenduvad normaalsetega.

Siiski on vajalik ka peale ravi regulaarne kontroll iga poole aasta järel .

Raskema düsplaasia ja vanema ea tõttu võib olla vajalik emakakaelakanali koonusekujuline kirurgiline eemaldamine, emakakaela amputatasioon või emaka eemaldamine.

Ennetamine

Emakakaela muutustel on leitud kindel seos sugulisel teel leviva papilloomiviirusega, mida saab ennetada kondoomi kasutades.

Emakakaela muutuste varajast avastamist ja emakakaelavähi arengut aitab avastada ja ennetada naistearsti poolt võetud emakakaela tsütoloogiline (PAP ) analüüs, mistõttu iga naine peaks käima regulaarselt1 1 kord aastas naistearsti kontrollil ka siis, kui kaebusi ei ole. PAP analüüsi võetakse tavaliselt iga 3 aasta järel, kui eelnevalt on analüüs korras olnud. Muutuste puhul on kontroll sagedasem.

Prognoos

Haigus võib paraneda iseenesest või raviga.

Düsplaasia võib püsida aastaid muutumatuna, kuid võib 10-15% juhtudest ilma ravita areneda emakakaelavähiks.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik