ka solkmetõbi
Ascaridosis (ld.k)
Ascariasis (ingl.k)
Selgitus
Soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge.
Ülevaade
Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi.
Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid.
Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu.
Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised.
Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad.
Lisaks võib esineda kõhuvalu ja isegi soolesulgust. Mõnikord tekib nahale punetav lööve.
Tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
Sellisel juhul võib tekkida palavik ning köha- või hingeldushood, mida vallandab sügav hingamine. Vahel võib röga sisaldada verd.
Väljaheite analüüsist otsitakse solkmemune.
Vereanalüüsis on iseloomulikud muutused tagasihoidlikud.
Vajalik on teha analüüsid ka teistel pereliikmetel (või lähedalt kokkupuutuvatel inimestel)!
Kopsudes tekitavad solkmed põletiku, mis on nähtav ka röntgenpildil.
Informatiivne võib olla ka röga uurimine.
Ravitakse parasiitide vastaste ravimitega (mebendasool). Ravi kestab 3 päeva.
Väga harva võib solge ummistada ühissapijuha. Enamasti allub ta siiski hästi ravile ning toimub täielik paranemine.
Ennetamise seisukohalt on oluline hügieen.