.jpg)
ka anafülaktiline reaktsioon;
anafülaktiline okk,
Anaphylaxia (ld.k)
Anaphylaxis (ingl.k)
Selgitus
Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon.
Ülevaade
Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Häire immuunsüsteemi talitluses võib viia ülemääraselt tugeva kaitsereaktsiooni tekkeni. See saab võimalikuks juhul, kui immuunsüsteem on sensibiliseerunud (muutunud tundlikuks) mingi kehavõõra aine suhtes ja peab seda organismile ohtlikuks. Sama ainega teistkordsel kokkupuutel vallandub allergiline kaitsereaktsioon, mis kahjustab tõsiselt kogu organismi.
Anafülaksia peamised tunnused on nõgestõbi (punased sügelevad kublad nahal), kogu keha paistetus, vererõhu järsk langus ja hingeldus.
Selleks, et tekkiks organismi kaitsereaktsioon mingi aine ehk antigeeni (allergeeni) suhtes, peab see aine sattuma vereringesse. Immuunsüsteemi poolt moodustatakse selle aine vastu kaitsekehad ehk antikehad, mis tunnevad ära kahjuliku antigeeni ning koos teiste kaitsemehhanismidega kutsuvad esile põletiku tekke selle hävitamiseks.
Teistkordsel sama antigeeniga kokkupuutel on organismis juba antikehad olemas ja kaitsemehhanismid käivituvad kiiremini. Anafülaksia korral puudub antikehade ja teiste kaitsemehhanismide vahel kooskõla ja seetõttu saab vallanduda kontrollimatu põletikureaktsioon, mis haarab kogu organismi. See võib tekkida sekundite jooksul.
Kõige sagedastemaks anafülaksiat põhjustavateks aineteks ehk antigeenideks on toiduained (pähklid, tsitrusviljad); ravimid (penitsilliin, veenisisesi süstitavad ravimid, aspiriin jt valuvaigistid, osad südameravimid); lateks; herilase- või mesilase nõelamine.
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse ilmingud avalduvad kiiresti, minutite või sekunditega. Haiged on üliraskes seisundis ja vajavad kohest arstiabi.
Naha vaatlusel torkavad silma punetavad ja sügelevad laigud. Kõige ohtlikum tüsistus on naha ja limaskestade angioödeem ehk paistetus.
Turse kõris võib muutuda nii suureks, et sulgeb hingamisteed. Seetõttu kaebavad haiged tavaliselt õhupuudust.
Vererõhk on väga madal ja nahk sinakas.
Anafülaksia võib põhjustada ka südame rütmihäireid ja segasusseisundit.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Anafülaksiat diagnoositakse eelpool nimetatud ilmingute alusel. Kui anafülaksia põhjus jäi ebaselgeks, oodatakse uuringute tegemisega ravi lõpuni.
Seejärel tehakse mitmesuguste allergeenidega nahateste, selgitamaks välja allergiat põhjustav aine.
Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus.
Ravivõimalused
Anafülaksia on üliraske seisund ja vajab kohest arstiabi. Peamine eesmärk on tagada vabad hingamisteed ja säilitada vereringe. Vajalikuks võib osutuda elustamine kliinilisest surmast.
Hingamisteede avatuna hoidmiseks haige intubeeritakse ehk asetatakse suu kaudu toru hingamisteedesse. Raske kõriturse korral tehakse kiire kirurgiline protseduur, krikotoomia või trahheostoomia, mille käigus asetatakse toru otse hingetorusse.
Anafülaksia peatamiseks kasutatakse väga erinevaid ravimeid, peamisena nn sümpaatikomimeetikume (epinefriin) ja antihistamiinikume, mis laiendavad hingamisteid ja tõstavad vererõhku. Shoki raviks pannakse haigetele tavaliselt tilguti ja süstitakse südant toetavaid ravimeid.
Prognoos
Anafülaksia on tõsine tervisehäire ja ilma arstiabita raske prognoosiga. Asjakohase raviga sümptoomid siiski tavaliselt taanduvad.
Ennetamine
Peamine soovitus haiguse ennetamiseks on hoiduda eemale allergiat põhjustavatest ainetest. Allergilise reaktsiooniga inimest tuleb jälgida (kergematel juhtudel võib seda teha ka kodus) anafülaksia välja kujunemise suhtes.
Inimesed, kes on teadaolevalt allergilised putukahammustuse suhtes, peaksid endaga kaasas kandma esmaabikomplekti, mis koosneb süstitavast epinefriinist ja antihistamiinikumist.
Arsti poole pöördudes tuleb kohe öelda, kui ollakse allergilised mingi ravimi suhtes. Alati tuleb meeles pidada allergiat põhjustanud ravimi nimi.
Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1999
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/encyclopedia.html
