Uudised

Kolmandik 1-7 klassi õpilastest on liigse kehakaaluga
Esmaspäev, 08. jaan

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas 2022. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 31% õpilastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud neljandas klassis ja poiste seas ning probleem on aastatega süvenemas.

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales pea 18 000 last 203 koolist. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu. 

Kui 2016. a oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10% ja ülekaalulisi 16%, siis 2022. a oli rasvunuid 12% ja ülekaaluliste osakaal jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. a võrdluses samuti suurenenud 12%lt 14%le. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34%. Seitsmendaid klasse uuriti 2022. a esmakordselt ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende seas 11% õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osakaalus: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

„Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus. Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt riski mitmete haiguste või haigusseisundite tekkeks ning liigne kehakaal lapseeas jääb sageli püsima ka täiskasvanueas. Seetõttu on rahvatervishoiu seisukohalt eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas uuringu läbiviimist vedanud TAI juhtivteadur Eha Nurk.

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga natuke parem. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb seevastu rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%.

„Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes“ tõi Nurk välja vaid mõned võimalikud erisused.

Ülekaalu põhjustab enamasti paljude erinevate tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erinevate uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine. Iga viies (21%) esimese klassi õpilane ei söönud hommikusööki, neljandas klassis oli neid 23% ja seitsmendas 27%. Võrreldes erinevaid uuringuaastaid on hommikusööki söövate õpilaste osakaal esimeses klassis langenud kuue aastaga 10% – kui 2016. a sõi hommikusööki 89% õpilastest, siis 2022. a vaid 79%. Ka neljandas klassis on hommikusöögi sööjate osakaal vähenenud, neid oli 2022. a 77% õpilastest. Samal ajal oli seitsmendas klassis hommikusöögi sööjaid veelgi vähem, vaid 70% õpilastest.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid (pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt), mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eestis uuriti lisaks esimese klassi õpilastele ka neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi. Täiendavalt õpilastelt kogutud andmetele vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Eesti laiendatud vanuserühmadega uuringu tulemused on sisendiks tervisepoliitika planeerimisel, sealhulgas TAI soovituste ning teavitus- ja ennetustegevuste kavandamisel.

Kolmandik 1-7 klassi õpilastest on liigse kehakaaluga

Esmaspäev, 08. jaan

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas 2022. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 31% õpilastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud neljandas klassis ja poiste seas ning probleem on aastatega süvenemas.

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales pea 18 000 last 203 koolist. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu. 

Kui 2016. a oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10% ja ülekaalulisi 16%, siis 2022. a oli rasvunuid 12% ja ülekaaluliste osakaal jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. a võrdluses samuti suurenenud 12%lt 14%le. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34%. Seitsmendaid klasse uuriti 2022. a esmakordselt ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende seas 11% õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osakaalus: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

„Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus. Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt riski mitmete haiguste või haigusseisundite tekkeks ning liigne kehakaal lapseeas jääb sageli püsima ka täiskasvanueas. Seetõttu on rahvatervishoiu seisukohalt eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas uuringu läbiviimist vedanud TAI juhtivteadur Eha Nurk.

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga natuke parem. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb seevastu rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%.

„Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes“ tõi Nurk välja vaid mõned võimalikud erisused.

Ülekaalu põhjustab enamasti paljude erinevate tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erinevate uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine. Iga viies (21%) esimese klassi õpilane ei söönud hommikusööki, neljandas klassis oli neid 23% ja seitsmendas 27%. Võrreldes erinevaid uuringuaastaid on hommikusööki söövate õpilaste osakaal esimeses klassis langenud kuue aastaga 10% – kui 2016. a sõi hommikusööki 89% õpilastest, siis 2022. a vaid 79%. Ka neljandas klassis on hommikusöögi sööjate osakaal vähenenud, neid oli 2022. a 77% õpilastest. Samal ajal oli seitsmendas klassis hommikusöögi sööjaid veelgi vähem, vaid 70% õpilastest.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid (pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt), mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eestis uuriti lisaks esimese klassi õpilastele ka neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi. Täiendavalt õpilastelt kogutud andmetele vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Eesti laiendatud vanuserühmadega uuringu tulemused on sisendiks tervisepoliitika planeerimisel, sealhulgas TAI soovituste ning teavitus- ja ennetustegevuste kavandamisel.

wintrozen
herbion