Artiklid

Üle mõistuse suured hambaravikulud?

teisipäev, 31 august

Kuidas kaitsta end üle mõistuse suurte hambaravikulude eest? Hambaarsti juures soovitatakse käia keskmiselt kaks korda aastas, kuid hambaravi hinnad on üldjuhul väga krõbedad. Eesti Haigekassa poolne toetus täiskasvanud ravikindlustatud inimesele on 40 eurot aastas, ent olenevalt hammaste seisukorrast või ootamatult juhtunud õnnetusest võivad raviarved ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse.

„Haigekassa poolt makstava hambaravi hüvitise suurus on täiskasvanute, laste, pensionäride ja erivajadustega inimeste puhul erinev. Alates 2018. aastast on näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimeste hambaravi hüvitise suurus aastas 40 eurot, sealjuures klient tasub 50% raviarvest. Tuleb ka silmas pidada, et haigekassa poolt makstav hüvitis katab peamiselt kulu esmavajalike hambaraviteenuste puhul nagu hambaarsti vastuvõtt, diagnostika, hamba eemaldamine, juureravi, tuimestus ja muu taoline. Haigekassa hüvitatavat hambaravi hüvitist klient kasutada aga ei saa, kui hambaravikabinet ei ole haigekassaga lepingut sõlminud – siis tuleb kliendil kogu raviarve endal tasuda,“ kirjeldab olukorda ERGO kindlustuse ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk.

Kui haigekassa abist jääb väheks, võib kaaluda vabatahtliku ravikindlustuse või õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmimist, millega saab katta kulutusi hammaste ja igemetega seotud ravi- ja hügieeniprotseduuridele. ERGO riskijuhi sõnul võib kindlustusandja vaatest näha viimastel aastatel hambaarsti külastatavuse kasvu: „Meie klientide seas on hambaravi kindlustuskaitse väga levinud, mistõttu kindlustusjuhtumite arv on kasvutrendis. Üldiselt võib järeldada, et võimalus saada hambaraviteenuste puhul kindlustushüvitist suunab kliendi regulaarsemalt külastama hambaarsti. Hammaste regulaarne kontroll ning ennetusravi aitab pikas perspektiivis vältida ulatuslike hamba- ja igemehaiguste ning seeläbi ka suuremate ravikulude tekkimist.“

Vabatahtliku ravikindlustusega saab kindlustada nii haigekassa hambaravi hüvitist ülevat kuluosa, kui ka selliste hambaraviteenuste kulutusi, mida haigekassa ei korva ja mis jäävad üldjuhul täies mahus kliendi enda kanda - näiteks soodapesu, breketravi, proteesimine ja muu taoline. Õnnetusjuhtumikindlustus hüvitab hammaste raviga seotud kulutused juhul, kui hammas või hambad saavad vigastada õnnetusjuhtumi tagajärjel.

„Õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud hambaravi juhtumite osakaal on võrreldes plaaniliste hambaravi ja ennetusravi juhtumite arvuga küll väike, kuid kulud tõsisemate õnnetuste korral võivad olla suured. Näiteks võib implantaadi ja sellele toetuva krooni kogumaksumus ulatuda kuni 2000 euroni. Kui implantaadi paigaldamisel on vaja lisada kunstluud või teostada lisaprotseduure, lisandub nende maksumus,“ toob Lüüs-Likk välja.

ERGO riskijuht selgitab, kuidas toimida ravi eest tasumisel juhul, kui on sõlmitud vabatahtlik kindlustusleping. „Plaanilise hambaravi korral pöördub klient endale sobiva hambaarsti poole, kus talle osutatakse vajalikud raviteenused. Raviteenuse eest tasub klient esmalt ise ning taotleb kulude hüvitist esitades hüvitistaotluse koos kulu ja osutatud raviteenuste arvega kindlustusseltsile. Suuremate plaaniliste kulutuste korral, mis võivad näiteks kaasneda proteesimise ja implantaatide valmistamise ja paigaldamisega, on kliendil võimalik paluda kindlustusseltsil väljastada garantiikiri ning siis ei tule kliendil endal suuri hambaravi arveid endal tasuda.“

Hambaravi kindlustuskaitsele kohaldub üldjuhul omavastutus alates 10% arvestatuna raviarve summast. Omavastutuse suurus sõltub konkreetsest kindlustuslahendusest ja määratakse lepingu sõlmimisel. „Näiteks tööandja poolt oma töötajate kasuks sõlmitava vabatahtliku ravikindlustuse lepinguga saab kokku leppida ka selles, et töötajale omavastutust ei rakendu,“ lisab ERGO riskijuht lõpetuseks.

 

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

10:15 17.09.2021

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.