Artiklid

Sünnitamine kodus ja tervishoiuasutustes 2020. aastal

teisipäev, 29 juuni
Allikas: TAI

Tervishoiuasutustes sündis 2020. aastal 12 932 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 9576 last; 16 last sündis teel haiglasse. Kodus sündis 124 last, millest 92 lapse sünni puhul kasutati kodusünnituse teenust. Seda on 51 võrra rohkem kui aasta varem - kodusünnituse teenust kasutati aastal 2020 rohkem kui varasematel aastatel. Sünnitusabi teenust osutas kokku 12 tervishoiuasutust, kodusünnituse teenust kolm tervishoiuasutust.

„Välja võib tuua, et sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2020 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus kuue aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus nelja aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,0 ja 32,9 aastat,“ kommenteeris trendi Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee. 

Alates 1992 aastast on sünnituste arv on enim tõusnud 30–34 aastaste naiste hulgas ning langenud vanuserühmas 20–24 eluaastat.

2020. aastal sündis Eestis kokku 13 073 last, mis on varasema aastaga võrreldes 880 lapse võrra vähem. Kõikidest mullu sündinud lastest 13 043 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 30 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. 

Kokku sünnitas 12 849 naist ( 2019 aastaga võrreldes 882 naist vähem): 12 628 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 218 ning kolmikuid 3 korral. Mitmiksünnituste osa oli  1,7% kõikidest sünnitustest.

Sündimuse erikordaja, mis näitab elussündide arvu 1000 fertiilses eas (15–49 a vanuste) naise kohta oli 46,7, mis on võrreldes 2019 aastaga vähenenud: siis oli vastav näitaja 49,6. Sündimuse erikordaja leidmiseks jagatakse aasta jooksul elusalt sündinud laste arv fertiiilses eas naiste aastakeskmise arvuga ja korrutatakse 1000-ga.

Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51,1% ja 48,9%). Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 3520 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Enneaegseid (raseduskestusega <37 täisrasedusnädalat) lapsi sündis 774, mis sarnaselt varasema aastaga moodustas kõikidest sündidest 5,9%.

Loomulikul teel sünnitas 9583 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 683 ning keisrilõikeid tehti 2583 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 20,1%. Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest.

Peresünnituste arv langes varasema aastaga võrreldes. Aasta varem moodustasid peresünnitused kõikidest sünnitustes 84,2%, aastal 2020 aga 65,2%. Peresünnituste osakaal langes riigis kehtestatud Covid-19 pandeemia eriolukorra tõttu. 

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

10:15 17.09.2021

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.