Artiklid

Koroonapandeemia tõttu vähenesid inimeste võimalused psühhiaatrilisele abile

neljapäev, 17 juuni

2020. aastal käis psühhiaatri konsultatsioonil 7% vähem psüühika- ja käitumishäirega inimesi kui 2019. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi pöördus 2020. aastal psühhiaatri esmasele või korduvale vastuvõtule 96 344 inimest, 2019. aastal oli patsiente ligi 104 000. 

„Võrreldes 2019. aastaga oli suurimaks muutuseks asjaolu, et seoses patsientide arvu vähenemisega diagnoositi ka vähem psüühika- ja käitumishäireid. Seda põhjustas olukord, kus koroonapandeemia eriolukorra ajal olid psühhiaatrite vastuvõtud vahepeal peatatud,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.

Psühhiaatrid kinnitasid 2020. aastal psüühika- ja käitumishäire 87 996 patsiendil – peaaegu 6400 võrra vähem kui aasta varem. Nagu varasematel aastatel, oli psühhiaatri vastuvõtule pöördujate hulgas rohkem vaimse tervise häirega naisi kui mehi, 2020. aastal ligi 12 000 naist rohkem. 2019. aastaga võrreldes vähenes psühhiaatri patsientide hulgas psüühika- ja käitumishäirega meeste arv 9%, samas kui naisi oli 5% vähem.

Ligi neljandik psüühika- ja käitumishäiretest olid esmakordsed haigusjuhud. 2019. aastaga võrreldes diagnoositi esmakordseid häireid 11% vähem. Nii meeste kui naiste seas oli enim levinud diagnoosiks ärevus- ja stressiga seotud häired, mis oli sagedaseim diagnoos ka esmakordsetel haigusjuhtudel. Psühhiaatrid registreerisid ärevus- ja stressiga seotud häire enam kui kolmandikul esmakordsetest juhtudest: 4 juhtu 1000 mehe ja 7 juhtu 1000 naise kohta. 

Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, enamasti depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel. Meestel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, peamiselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäired. See diagnoos oli enam kui viiendikul meeste uutest haigusjuhtudest, esinedes neli korda enam kui naistel.

Alla 15-aastastest käis psühhiaatri vastuvõtul rohkem poisse kui tüdrukuid sarnaselt varasemate aastatega. Laste haigusjuhtude levinumad diagnoosid, eriti poiste hulgas, olid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida diagnoositi vastavalt ligi 4 ja 3 juhtu 1000 lapse kohta.

Psühhiaatria haiglaravilt oli välja kirjutatud 9170 patsienti. Eelnevatel aastatel on neid olnud üle 10 000 aastas. 81 patsienti oli 2020. aastal haiglaravil rohkem kui ühe aasta. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva. Oluliselt mõjutasid koroonapandeemiast põhjustatud piirangud psühhiaatria päevaravi. Päevaravil viibinud isikuid oli kolmandiku võrra vähem, peamiselt piirangute tõttu alkoholisõltuvuse päevaraviteenuse osutamisel. 

2020. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituuditervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

14:10 14.06.2021

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.