Artiklid

Menopausi sümptomid võivad kimbutada mõnest kuust mitme aastani. Kuidas toidulisandite ja käsimüügiravimitega leevendada?

reede, 28 juuni
Allikas: Postimees

Menopaus tuleb siis, kui see tulema peab. Pole pääsu kuumahoogudest, peavaludest, öisest higistamisest ega meeleolumuutustest. Teadmised üleminekueast ja mida võib sellel ajal enda heaks teha, aitavad muutuste perioodiga paremini toime tulla.  

Menopaus on nagu puberteediaeg, mil kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused ning millega kohanemisel on naistel sageli raskusi. „Munasarjad lõpetavad munarakkude tootmise, hakkab langema naissuguhormoonide – östrogeeni ja progesterooni – tase, mis omakorda viib ebaregulaarse tsükli ja menstruatsioonide lakkamiseni,“ selgitab Confido Erameditsiinikeskuse naistearst dr Urve Pappa ja lisab, et menopausile eelnevat üleminekuaega ehk perimenopausi kutsutakse vahel ka „tagurpidi puberteediks“. Keskmine vanus menopausi saabudes on 50-55 aastat, kusjuures iga naine kogeb üleminekuaega ja menopausi erinevalt. 

„Kui osa naiste jaoks möödub periood ilma eriliste kaebusteta, siis teiste jaoks vallandab hormoonide produktsiooni langus palju sümptomeid,“ räägib dr Pappa.

Tavalisemate östrogeenide puudusest tingitud kaebustena toob naistearst välja kuumahood, suurema higistamise, väsimuse, lihaste-liigeste valud ja jäikuse, peavalud, meeleolumuutused ja kaalutõusu. Lohutuseks ütleb ta, et vaevused ei kesta igavesti. Kuigi tõsi, mõnel naised võivad sümptomid kesta kuu, teist kimbutada viis või enamgi aastat.

Regulaarne tervisekontroll on soovitav

Naistearst Urve Pappa nendib, et just perimenopausi ja menopausi ajal diagnoositakse naistel sageli kõrgvererõhutõbe, II tüübi diabeeti, hüperkolesterineemiat, reumatoidartriiti ja depressiooni.

Ka meditsiinilabori SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann kinnitab, et vanuse kasvades lisandub sageli terviseprobleeme, kuid samas kasvab ka naiste soov kanda oma tervise eest hoolt.

„Teadagi on ennetustöö alati tänuväärsem kui tagajärgedega tegelemine ja oma tervise regulaarne kontrollimine peaks olema iga inimese jaoks harjumuspärane tegevus,“ ütleb laboriarst ja lisab, et targalt toimides ja oma tervist regulaarselt kontrollides on võimalik menopausi sümptomeid leevendada.

Vanemas eas oleks hea kontrollida regulaarselt vererõhku ja kui esineb tervisehäireid, siis pöörduda oma perearsti poole.

Verenäitajad annavad hea ülevaate

Organismi seisundist aitavad ülevaadet saada ka verenäitajad. Vereanalüüside alusel on võimalik avastada vaevuste põhjuseid ja ennetada tekkida võivaid tervisehäireid.

„Vereanalüüsidele tuginedes saame anda spetsiifilisemat ülevaadet naise tervislikust seisundist, avastada hormonaalseid ja ainevahetushäireid, hinnata südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riske ning põletike võimalikku esinemist või puudumist,“ toob välja dr Glükmann. Analüüsid, mille väärtusi enda veres vanemas eas naised peaksid teadma, oleks kindlasti veresuhkur ehk glükoos ja ka kolesteroolid (HDL-kolesterool, LDL-kolesterool ja triglütseriidid).

Põletikuliste haiguste avastamine

Lisaks on näiteks põletikuliste haiguste avastamiseks võimalik määrata hemogrammi, C-reaktiivse valgu ja erütrotsüütide settekiiruse analüüse.

Hemogramm koos valgeverepildiga on kõige tavalisem vereanalüüs, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldus ja oluliste vererakkude hulgad. Analüüsiga on võimalik avastada kehvveresuse ja põletike esinemist ning kalduvust allergiatele. Põletikule organismis osutab ka C-reaktiivse valgu, samuti settekiiruse kõrgenenud tulemused ja nende analüüside tulemuste alusel on võimalik öelda, kas tegemist on viirusliku või bakteriaalse põletikuga, ägeda või kroonilise protsessiga,“ selgitab dr Glükmann.

Asendamatud vitamiinid

Vitamiini B12 vajab organism küll väikestes kogustes ja varud organismis on mitmeks aastaks, kuid vitamiini peab iga päev saama juurde toiduga. B12-vitamiini puudust esineb vanemas eas suhteliselt sageli ja selle mõju avaldub mitmeti.

„B12-vitamiini on vaja vereloomeks ning närvisüsteemi ja naha normaalseks toimimiseks. B12-vitamiini puuduse esmassümptomid võivad olla valu ja tundlikkushäired kätes ja jalgades, närvilisus, unetus ja stress, katkised suunurgad,“ räägib dr Glükmann. Ta lisab, et vitamiini puudujääk võib tekkida seedetrakti haiguste esinemisel ebapiisava imendumise tõttu, samuti ka taimetoitlastel, kes ei tarvita toiduks loomset toitu.

B12-vitamiini vaeguse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast, mispärast dr Glükmann rõhutab, et taseme teadasaamisel on puudusest tulenevad vaevused ennetatavad.

Folaat ehk vitamiin B9 on vaja närvisüsteemi toimimiseks, vereloomes punaste vereliblede tootmiseks, aminohapete ainevahetuseks (homotsüsteiin), südame normaalseks tööks ning soolhappe tekkeks maos. „Folaadi madalad tulemused võivad tuleneda alatoitumusest, alkoholi liigtarvitamisest, soolte imendumisvõime langusest, antibakteriaalse ravi või kemoteraapia tagajärjel muutunud soole mikrofloorast, niisamuti teatud ravimite pikaajalisest kasutamisest.“

Risk luuhõrenemise tekkeks

Vanemas eas naistel tõuseb risk luuhõrenemise tekkeks, mispärast on dr Glükmanni sõnul väga soovitatav kontrollida ka vitamiin D, parathormooni, kaltsiumi ja fosfaadi taset veres.

Kaltsiumit on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem ja ligi 99 protsenti nendest varudest sisaldub luudes ning hammastes. Veres normi piirides olev kaltsiumisisaldus viitab normaalselt toimivale ainevahetus- ja hormonaalsüsteemile. Piisav vitamiin D sisaldus organismis võimaldab kaltsiumil seedetraktis toidust imenduda ja seetõttu tuleks Eestis elades sügistalve perioodil vitamiin D lisana tarvitada.

Dr Glükmanni sõnul on täiskasvanu organismis ligikaudu 700g fosfaati, millest ca85 protsenti paikneb luukoes. Organism saab fosfaati peamiselt toidust ning see on oluline mitme ensüümi aktiveerimisel. Fosfaadi ainevahetus on seotud kaltsiumi sisaldusega ja reguleeritakse parathormooni, vitamiin D ja kaltsitoniini poolt. Fosfaadi sisaldus vereseerumis ei ole normis kõrvalkilpnäärme haiguste, neerupuudulikkuse, osteoporootiliste muutuste, vereloome kasvajate, D-vitamiini defitsiidi, samuti liigtarbimise korral ja mitmetel teistel põhjustel.

Parathormooni toodetakse kõrvalkilpnäärmetes ning see reguleerib kaltsiumi, fosfori ja D-vitamiini taset veres ning luudes. „Parathormoon on menopausis naistel analüüs, mis võimaldab hinnata luuhõrenemise tekke riski,“ räägib doktor.

Madal naissuguhormoonide tase kiirendab luukadu (osteoporoosi) eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. Osteokaltsiini vereanalüüs aitab hinnata luukoe moodustumise ja luu ainevahetuse kiirust. Osteokaltsiini moodustumiseks on vajalik vitamiin D3, vitamiin K, parathormooni jt toime.

Menopausi vaevusi leevendavad aktiivne eluviis, tervislik toitumine ja kindlasti ka suitsetamisest loobumine. SYNLABi laboriarst palub kõigil naistel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et organismi  vitamiinitasemed oleksid piisavad. „Toidusedelis peaksid mitu korda päevas olema puu- ja köögiviljad ning unustada ei tohiks piima- ja täisteratooteid ega ka kala.“ Lisaks tuleks piirata soola tarbimist ja toidu üldist rasvasisaldust. Dr Glükmanni sõnul on paljudele naistele abi ka sellest, kui nad piiravad alkoholi ja kofeiini tarbimist ega söö palju vürtsikaid ja suhkrurohkeid toite. Need kõik võivad soodustada kuumahooge.

Südameapteegi proviisor Renate Juhanson soovitab kõigil üleminekuikka jõudnud naistel kasutada toidulisanditena D-vitamiini, kaltsiumi, oomega-3-rasvhappeid, antioksüdante, magneesiumi ja B-grupi vitamiine. Lisaks leiab apteekides ka looduslikke östrogeene sisaldavaid preparaate, mis aitavad menopausi ajal. Need aitavad leevendada menopausi sümptomeid.

Kuna paljusid üleminekuikka jõudnud naisi kimbutab tupekuivus ja sellest tingitud tundlikkus, saab leevendust tupe limaskesta kaitsvatest geelidest ja niisutavatest küünaldest. „Sügeluse, ärrituse, kipitus- või põletustunde korral on abiks piimhappebaktereid sisaldavad tupeküünlad, -tabletid, mis aitavad ennetada ja ravida kergemaid probleeme,“ räägib Juhanson. Ta rõhutab, et intiimtervisesse on oluline tähelepanelikult suhtuda, kuid seda eriti just menopausi ajal.

 

KÜSI ARSTILT

Oma küsimuse arstile võid esitada meie portaalis anonüümselt!

Teie küsimustele vastavad seksuoloog-psühhiaater dr Imre Rammul ja Tõnu Ots, tuntud psühholoog, seksuoloog,  pere- ja kasvatusnõustaja. Samuti perearst dr Lauri Laas.

Soovi korral registreeri end vastuvõtule OÜ Arstlik Perenõuandla (Dr. Imre Rammul)

Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

12:00 01.11.2019

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.

Kasulikku