Teemad

Seksuaalfunktsiooni häired
Reede, 06. dets

Seksuaalfunktsiooni häireteks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Funktsioonihäired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaktsioonide, näiteks erektsiooni nõrkusena. Orgasmi saamine võib olla raskendatud. Neid küllaltki levinud häireid võib liigitada füüsilisteks või psüühilisteks, kuigi nende rühmade eristamine on tavaliselt raske. Kui põhjus on somaatiline, võib seisund paraneda somaatilise haiguse raviga, psühholoogilistest teguritest tingitud seisundid aga võivad vajada spetsiaalset seksuaalteraapiat, ravimeid, paariteraapiat või individuaalset psühhoteraapiat. 

Seksuaalfunktsiooni häired

Seksuaalfunktsiooni häireteks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Funktsioonihäired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaktsioonide, näiteks erektsiooni nõrkusena. Orgasmi saamine võib olla raskendatud. Neid küllaltki levinud häireid võib liigitada füüsilisteks või psüühilisteks, kuigi nende rühmade eristamine on tavaliselt raske. Kui põhjus on somaatiline, võib seisund paraneda somaatilise haiguse raviga, psühholoogilistest teguritest tingitud seisundid aga võivad vajada spetsiaalset seksuaalteraapiat, ravimeid, paariteraapiat või individuaalset psühhoteraapiat. 

Somaatilised põhjused

Somaatilised tegurid osutuvad seksuaalse funktsioonihäire põhjuseks üldiselt igal viiendal juhul, erektsioonihäirete korral veel sagedamini. Levinumad erekstiooniraskusi tekitavad somaatilised haigused meestel:

Südame- ja veresoonkonnahaigused (ateroskleroos, südamepuudulikkus)

Kuseteede, neerude ja maksahaigused (eesnäärmelõikusejärgne seisund, neerupuudulikkus, suguti struktuurianomaaliad, maksatsirroos)

Pärilikud haigused (Klinefelteri sündroom)

Endokrinoloogilised haigused (suhkrutõbi, Addisoni tõbi, ajuripatsi ja sellega seotud elundite regulatsioonihäired, kilpnäärmehaigused)

Neuroloogilised haigused (Sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, seljaajuvigastused või haigused, amüotroofne lateraalskleroos, perifeerne neuropaatia)

Keemilised põhjused (alkohol, uimastid, rahustavad psühhotroopsed ravimid)

Psüühilised põhjused

Enamik seksuaaldüsfunktsioonidest on tingitud psüühilistest teguritest. Kultuuritavad, varased seksuaalkogemused ja vanemate ning teiste oluliste täiskasvanute hoiakud seksuaalsuse suhtes on need kesksed tegurid, mis kujundavad suhtumist seksuaalsusesse. Sugulise ärakasutamise kogemused, seksuaalsusega kaasnev süütunne või mure seksuaalsättumuse pärast võivad raskendada rahuldust pakkuva seksuaalsuse tekkimist. Levinud põhjused on ka rasestusmishirm, teadmatus ja mitmesugused seksuaalsusega seotud arusaamad ja põhjendamatud veendumused. Negatiivsed elukogemused, nagu pettumine intiimsuhtes, mahajätmine või mingi muu kaotus võivad põhjustada pikaajalisi või pidevaid seksuaaleluprobleeme, mis lõpuks vajavad ravi. Tavalised seksuaalfunktsiooni mõjutavad psüühikahäired on depressioon ja ärevushäired. Samuti nende ravis kasutatavad ravimid, mis kohati võivad pärssida seksuaalfunktsiooni.