Unehäired
Unetus tähendab võimetust magada. Unetus on häireseisund, kus peamiseks vaevuseks on uinumisraskus või poole une pealt ärkamine. Unetu patsient ei saa unest kosutust, vaid kannatab väsimuse all, mis võib põhjustada kliiniliselt olulist kahju mitmes tähtsas tegevusvaldkonnas. Unetus on patsiendi jaoks tülikas ja jõuvarusid kahandav. Kaua kestnud unetus toob sageli kaasa suuri kulutusi tervishoiusüsteemile. See muudab ka vastuvõtlikuks depressioonile, ärevushäirele või alkoholi-uimastite kuritarvitamisele. Peale selle võib unetus olla märkimisväärne ohutegur neile, kelle tööülesanded ja muud tegevused nõuavad head erksusseisundit.
Terve inimene uinub tavaliselt vähem kui poole tunniga ja on öö jooksul ärkvel napilt pool tundi. Unetus võib ilmneda uinumisraskusena hilisööl või selle järel unes püsimise raskusena. Unetus võib ilmneda ka hommikupoolsel ööl, nii et uni lõpeb liiga vara ja patsiendil on seejärel raske uuesti uinuda. Unetu patsient kannatab uinumise või unes püsimise raskuste all vähemalt kolmel ööl nädalas. Ajutine üksikutel öödel ilmnev unetus võib tuleneda eluviisist, muuhulgas stressist või mööduvast une-ärkveloleku rütmi häirest, näiteks ajavahestressist. Lühiaegne, vähem kui kuu kestev, kaasneb sageli elusituatsiooni muredega, nagu raske haigestumise või leinaga. Pikaajalise unetuse taustteguriteks on enamasti mingi vaimse tervise häire või alkoholi- või uimastisõltuvus, neist harvemini ravimite kõrvaltoimed või orgaaniline haigus. Unetus võib ka pikemaks venida, ehkki raske elusituatsioon on juba õnnestunult möödas. Unetus on väga sageliesinev sümptom. Umbkaudsetel hinnangutel on 30% täiskasvanutest kannatanud aasta jooksul unetuse all ja 10% põdenud seda pidevalt üle kuu aja järjest. Unetus on naistel tavalisem kui meestel, seda esineb rohkem vanuritel kui noortel.
Vaimse tervise häiretest tingitud unetus
Unetus on väga tavaline sümptom nii ärevushäirete kui ka meeleoluhäiretega seoses. Ärevushäirete ja kergete depressioonide puhul avaldub unetus sageli uinumisraskusena ja une katkendlikkusena. Depressiooni korralilmneb lisaks sellele ärkvelolekut hommikupoolsel ööl, mis on üks somaatilise sündroomi ehk melanhoolse depressiooni keskseid sümptomeid. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks ka painajalikud unenäod. Paanikahäire puhul võib esineda uneaegseid ärevushooge kergest unest sügavasse unne siirdumisel, mis viib korduvate ärkamisteni hilisööl. Traumajärgses stresshäires esineb traumaga seotud painajalikke unenägusid ja öiseid õudushooge. Kõikidel nendel juhtudel on unetuse raviks taustal oleva vaimse häire ravi. Depressioonile tüüpilisi, eriti kiire une muutusi võib uneregistratsiooni abil täheldada umbes 90%-l patsientidest. Bipolaarse meeleoluhäire maniakaalses faasis on uni tunduvalt lühenenud ja uneperiood võib normaalsest erineda.
Keemilistestest ainetest tingitud unetus
Ravimitest võivad unetust põhjustada eelkõige mitteselektiivsed beetablokaatorid, bensodiasepiinid ja kaltsiumkanali blokaatorid, klonidiin ja prostaglandiinitootmist tõkestavad valuvaigistid. Need takistavad melatoniini tootmist, millega tõenäoliselt soodustavad unetust regulaarse kasutamise ajal. Alkoholi kuritarvitamine põhjustab kiire une intensiivistumise tagajärjel tavaliselt ärkamisi ängistavast unest ja unetust 3-4 magatud tunni järel. Alkoholisõltuvuse korral on uni katkendlik ja ärkamistega kaasneb sageli rahutust ja uneskäimist. Alkoholivõõrutuse ajal on tugev unetus ja painajalikud unenäod ning ka uneskäimine sagedasteks sümptomiteks, ja seejärel on uni palju aastaid, mõnikord ka jäädavalt pinnaline, puuduvad sügava une perioodid ja magaja on vastuvõtlik välistele segajatele. Kofeiin võib põhjustada unetust. Narkootikumidest põhjustab unetust ja painajalikke unenägusid amfetamiinide, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. Opioidide kuritarvitamisega võib kaasneda kas unetust või liigunisust. Opioidisõltuvus põhjustab unetust.
Orgaanilistest haigustest tingitud unetus
Unetus on tavaliseks sümptomiks peaaju degeneratsioonihaiguste, hingamiselundite haiguste ja eriti valu põhjustavate orgaaniliste haiguste puhul. Ka erinevatest põhjustest tingitud sage urineerimisvajadus, suhkrutõve sümptomina ilmnev tugev janutunne, kilpnäärme liigtalitlus ja vere kaltsiumipuudusest tingitud lihastõmblused võivad esile kutsuda unetust.
Primaarne unetus
Primaarne unetus tähendab häireseisundit, mis on kestnud vähemalt kuu aega ja mille põhjuseks ei ole vaimse tervise häire ega orgaaniline haigus. Primaarset unetust võib tavaliselt diagnoosida juba küsitluse põhjal, kuid täpsema pildi saab sellest unejälgimistabeli abil. Uneregistratsioon osutub vaid harva vältimatuks uuringuks. Primaarne unetus väljendub tavaliselt pideva väsimuse ja jõuetusena. See algab lapsepõlves ja kestab muutumatuna eluaeg. Sageli muutub see vananedes halva unehügieeni, uinumist takistavate mõtlemis- ja käitumisviiside ning vaimse tervise häirete tõttu.
Liigunisus
Liigunisus on häire, kus peamiseks vaevuseks on liigne väsimus. Liigunine patsient ei saa magatud unest kosutust ja kannatab unisuse all, mis põhjustab kliiniliselt olulist kahju. Liigunisuse tõttu magab patsient ööpäevas tavalisest rohkem, samuti võib see ilmneda raskusena olla ärkvel hilisõhtul või raskusena püsida päeva jooksul ärkvel. Liigunisus on tavaline depressiooni sümptom. Depressiivsetel noortel on see sagedasem sümptom kui unetus. Täiskasvanutel on liigunisus tavaline kerge depressiooni korral, kuid raske depressiooni korral on valdavaks sümptomiks unetus. Liigunisus võib olla tingitud keemilistest ainetest või orgaanilistest haigustest. Primaarne liigunisus aga tähendab häiret, mis väljendub pikenenud uneperioodina, või peaaegu igapäevaste tukastustena vähemalt kuu aja jooksul, mille põhjustajaks ei ole vaimse tervise häire ega orgaaniline haigus.