Teemad

Obsessiiv-kompulsiivsed häired
Teisipäev, 16. juul

Obsessiiv-kompusiivne häire (sundhäire) on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille keskseimad sümptomid on sundmõtted. Sundmõtted on korduvalt teadvusse tungivad, ebameeldivad ja võõrana tunduvad mõtted, millest on raske lahti saada, hoolimata nende ängistavusest. Seisundiga kaasneb oluline psühhiaatriline komorbiidsus, muuhulgas depressiooniepisoodid. Obsessiiv-kompulsiivset häiret ravitakse käitumisteraapia ja kesknärvisüsteemi serotoniiniretseptorite talitlust mõjutavate ravimitega. Patsiendid on oma sundhäirest sageli ise teadlikud. 

Kliiniline pilt

Häire areneb tavaliselt aeglaselt, kuigi on kirjeldatud ka mõne nädalaga välja kujunenud juhtumeid. Uuemate uuringute andmeil on häire kulg osutunud mitmekesisemaks. Osal patsientidel võib sündroom olla pikaajaline või pidevalt progresseeruv, teistel aga kulgeb haigus periooditi. Obsessiiv-kompulsiivse häire võib jaotada perioodiliseks, vahelduva kuluga, stabiilseks ja progresseeruvaks vormiks. 

Sümptomaatika

Levinuim sundmõte on määrdumis- või nakatumishirm. Sageduselt järgmised on obsessiivne kahtlemine, sümmeetriavajadus ja agressiivsed sundmõtted. Tavalisim sundtegu on kontrollimine. Teised levinumad on pesemine, arvutamine ja küsitlemine. Laste obsessiiv-kompulsiivse häire puhul on kõige sagedasemad enda pesemine ja sellele järgnevad rituaalid. Häire võib avalduda koolieelikutel ka ainult sundtegudega; täiskasvanuil on sellist häirevormi harva. Lapseeas alanud häire all kannatajad on enamasti mehed. See kinnitab võimalust, et lapsepõlves ja täiskasvanueas alanud sündroomid on eri häired. 

Kontaminatsioonifoobia

Sundmõtteist levinumad on kontaminatsioonihirmud, nagu pisikute- ja saastumisfoobia. Need võivad olla seotud ka keskkonnategurite- ja mürkidega. Kontaminatsioonifoobiatega kaasneb sageli ilmne vältiv käitumine. Tavalisim sundtegu on enda pesemine.

Obsessiivne kahtlemine

Obsessivse kahtlemise all kannatavad patsiendid kardavad, et nende hooletus võib põhjustada soovimatuid tagajärgi. Nad võivad näiteks karta, et tekitavad tulekahju jättes elektripliidi sisse. Kuigi patsiendid peaaegu kindlasti teavad, et tlimivad õigesti, on neil raske sellega seotud kahtlusi peast välja visata. See omakorda viib korduvate kontrollimisrituaalideni. Ka sundkahtlemine võib põhjustada vältivkäitumist. 

Sümmeetriavajadus

See on soov panna asjaolud või esemed ideaalsesse süsteemi või muidu tasakaalustatud või sümmeetrilisse järjestusse. See kaasneb sageli maagilise mõtlemisega, näiteks peab tegema asjus mingis kindlas järjekorras, et vältida katastroofe. Liigutuste sümmeetria taotlemine võib sünnitada mitmesuguseid koputamis- või puudutamisrituaale; see ilmneb sageli patsientidel, kellel on ka tikisümptomid (tahtele allumatud lihastõmblused)

Somaatilised sundmõtted

Somaatiliste sundmõtetega patsiendid kardavad, et põevad mingit rasket haigust või jäävad täna-homme haigeks. Varem peljati põhiliselt suguhaigusi ja vähki, nüüd on lisanudnud ka AIDS-i hirm. Patsiendid võivad tunda ka sundi uurida oma kehaosi, looted niimoodi haigestumismõtet eemale tõrjuda. Somaatilised sundmõtted võivad põhjustada intensiivset tervishoiuteenuse kasutamist. Obsessiiv-kompulsiivse häirega kaasnevate somaatiliste sundmõtete ja hüpohondria korral esinevate somaatiliste sundmõtete vahel pole selget vahet. Neil on enamasti aga ka teisi sundmõtteid- ja tegusid ning nad ei karda harilikult haigusega kaasnevaid somaatilisi sümptomeid.

Seksuaalsed ja agressiivsed sundmõtted

Seksuaalsete ja agressiivsete sundmõtete all kannatavad patsiendid kardavad, et nad kas on juba teinud või teevad lähitulevikus mingi teisi inimesi kahjustava või seksuaalselt taunitava teo. Sundmõtete sisu võib olla patsiendile ängistav ja ta ei taha seetõttu neist rääkida. Nende sageli tugevat ärritust tekitavate sundmõtetega kaasnevad tihti tunnustamis- või kontrollimisrituaalid. 

Obsessiiv-kompulsiivsed häired

Obsessiiv-kompusiivne häire (sundhäire) on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille keskseimad sümptomid on sundmõtted. Sundmõtted on korduvalt teadvusse tungivad, ebameeldivad ja võõrana tunduvad mõtted, millest on raske lahti saada, hoolimata nende ängistavusest. Seisundiga kaasneb oluline psühhiaatriline komorbiidsus, muuhulgas depressiooniepisoodid. Obsessiiv-kompulsiivset häiret ravitakse käitumisteraapia ja kesknärvisüsteemi serotoniiniretseptorite talitlust mõjutavate ravimitega. Patsiendid on oma sundhäirest sageli ise teadlikud. 

Kliiniline pilt

Häire areneb tavaliselt aeglaselt, kuigi on kirjeldatud ka mõne nädalaga välja kujunenud juhtumeid. Uuemate uuringute andmeil on häire kulg osutunud mitmekesisemaks. Osal patsientidel võib sündroom olla pikaajaline või pidevalt progresseeruv, teistel aga kulgeb haigus periooditi. Obsessiiv-kompulsiivse häire võib jaotada perioodiliseks, vahelduva kuluga, stabiilseks ja progresseeruvaks vormiks. 

Sümptomaatika

Levinuim sundmõte on määrdumis- või nakatumishirm. Sageduselt järgmised on obsessiivne kahtlemine, sümmeetriavajadus ja agressiivsed sundmõtted. Tavalisim sundtegu on kontrollimine. Teised levinumad on pesemine, arvutamine ja küsitlemine. Laste obsessiiv-kompulsiivse häire puhul on kõige sagedasemad enda pesemine ja sellele järgnevad rituaalid. Häire võib avalduda koolieelikutel ka ainult sundtegudega; täiskasvanuil on sellist häirevormi harva. Lapseeas alanud häire all kannatajad on enamasti mehed. See kinnitab võimalust, et lapsepõlves ja täiskasvanueas alanud sündroomid on eri häired. 

Kontaminatsioonifoobia

Sundmõtteist levinumad on kontaminatsioonihirmud, nagu pisikute- ja saastumisfoobia. Need võivad olla seotud ka keskkonnategurite- ja mürkidega. Kontaminatsioonifoobiatega kaasneb sageli ilmne vältiv käitumine. Tavalisim sundtegu on enda pesemine.

Obsessiivne kahtlemine

Obsessivse kahtlemise all kannatavad patsiendid kardavad, et nende hooletus võib põhjustada soovimatuid tagajärgi. Nad võivad näiteks karta, et tekitavad tulekahju jättes elektripliidi sisse. Kuigi patsiendid peaaegu kindlasti teavad, et tlimivad õigesti, on neil raske sellega seotud kahtlusi peast välja visata. See omakorda viib korduvate kontrollimisrituaalideni. Ka sundkahtlemine võib põhjustada vältivkäitumist. 

Sümmeetriavajadus

See on soov panna asjaolud või esemed ideaalsesse süsteemi või muidu tasakaalustatud või sümmeetrilisse järjestusse. See kaasneb sageli maagilise mõtlemisega, näiteks peab tegema asjus mingis kindlas järjekorras, et vältida katastroofe. Liigutuste sümmeetria taotlemine võib sünnitada mitmesuguseid koputamis- või puudutamisrituaale; see ilmneb sageli patsientidel, kellel on ka tikisümptomid (tahtele allumatud lihastõmblused)

Somaatilised sundmõtted

Somaatiliste sundmõtetega patsiendid kardavad, et põevad mingit rasket haigust või jäävad täna-homme haigeks. Varem peljati põhiliselt suguhaigusi ja vähki, nüüd on lisanudnud ka AIDS-i hirm. Patsiendid võivad tunda ka sundi uurida oma kehaosi, looted niimoodi haigestumismõtet eemale tõrjuda. Somaatilised sundmõtted võivad põhjustada intensiivset tervishoiuteenuse kasutamist. Obsessiiv-kompulsiivse häirega kaasnevate somaatiliste sundmõtete ja hüpohondria korral esinevate somaatiliste sundmõtete vahel pole selget vahet. Neil on enamasti aga ka teisi sundmõtteid- ja tegusid ning nad ei karda harilikult haigusega kaasnevaid somaatilisi sümptomeid.

Seksuaalsed ja agressiivsed sundmõtted

Seksuaalsete ja agressiivsete sundmõtete all kannatavad patsiendid kardavad, et nad kas on juba teinud või teevad lähitulevikus mingi teisi inimesi kahjustava või seksuaalselt taunitava teo. Sundmõtete sisu võib olla patsiendile ängistav ja ta ei taha seetõttu neist rääkida. Nende sageli tugevat ärritust tekitavate sundmõtetega kaasnevad tihti tunnustamis- või kontrollimisrituaalid.