Haigused

pollinoos;
Rhinitis allergica, pollinosis (ld. k)
Allergic rhinitis, pollinosis (ingl. k)

ka allergiline nohu

Selgitus
Allergiline nohu on krooniline ninalimaskesta ärritus mingi välisfaktori poolt.

Ülevaade
Allergilise nohu all mõistetakse kõrgenenud ninalimaskesta ärritusvõimet mingi kindla sissehingatava ärritaja ehk allergeeni suhtes (näiteks õietolm, hallituseente eosed jne).
Allergiline nohu võib esineda kas aastaringselt (algab tavaliselt vanuses 30-50 a.) või hooaegadekaupa, näiteks kevadeti (algab tavaliselt lapseeas).
 ~25 % kogu täiskasvanud elanikkonnast kannatab mingil eluperioodil allergilise nohu all.

Tekkepõhjused ja- mehhanismid

Nohu vallandav spetsiifiline ärritaja ehk allergeen satub ninna sissehingatava õhuga. Tekib ninalimaskesta ärritus, mis väljendub ninakinnisusena ja vesise nohuna.
Aastaringselt kestva nohu puhul esineb pidev nina- ja ka ninakõrvalkoobaste limaskesta turse, mille tagajärjel võivad tekkida limaskesta väljasopistused ehk polüübid. 
Sagedamini esinevad allergeenid on õietolm (põhiliselt lehtpuud, heinad ja lilled), hallitusseente eosed, kodutolm, koduloomade karvad ja ka olmekeemia.
Sageli esineb allergia mitme allergeeni suhtes.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid vallanduvad tavaliselt kiiresti peale allergeeniga kokkupuudet.
Aastaringselt esinevale nohule on iseloomulik pidev ninakinnisus, mis on tingitud ninalimaskesta püsivast tursest.
Kaasnevad aga ka aevastused ja vesine-limane eritis ninast, mis on tingitud ninalimaskesta ärritusest.

Hooaegade kaupa esineva nohu puhul on juhtivateks sümptomiteks just aevastused, vesine-limane eritis ninast ja ka silmade kipitus. Ninakinnisus ei ole pidev, kuna muutused ninalimaskestas ei ole püsivad.
Allergilise nohuga võib mõnikord kaasneda ka astma.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse ninapeegli abil nina eesmist osa.
Nahatestidega on võimalik määrata allergiat põhjustavaid faktoreid. Nahale tehakse peene nõelaga väikesed kriimustused, kuhu tilgutatatkse põhilisi allergeene ning jälgitakse tekkivat reaktsiooni.
Röntgenuuring ninakõrvalkoobastest tehakse selleks, et vaadata kas limaskest on paksenenud või mitte.

Ravivõimalused

Kui allergeen on teada, siis tuleks seda võimalusel vältida. Pühkida kodus sagedasti tolmu, vahetada sageli voodipesu, mitte muretseda koju koduloomi.
Allergiavastase tablettravi eesmärgiks on vähendada aevastusi ja vesis-limast eritist ninast. Ninakinnisust mõjutab see ravi vähem. Efektiivne on tablettravi just hooaegade kaupa esineva nohu puhul. Põhiline ravimgrupp on antihistamiinikumid
(Claritin, Aerius, Zyrtec).

Paikne ravi steroididega leevendab ainsana allergiaravimitest tunduvalt just ninakinnisust ning vähendab sellega ka ninapolüüpide teket ning kasvu. Ravimit pihustatakse mõlemasse ninapoolde iga päev,  kas aastaringselt või hooaegade kaupa. Põhilised selle ravimgrupi esindajad on Rhinocort ja Beconase.

Väga efektiivne on kasutada eelpool nimetatud ravimeetodeid omavahel
kombineerituna.

Prognoos

Pikale veninud ravimata nohu võib põhjustada ninapolüüpide tekke, mis vajab juba operatiivset ravi.

Ennetamine

Allergilist nohu ei ole võimalik ära hoida. Raviga aga on võimalik ära hoida või pidurdada polüüpide moodustumist.