Haigused

Ablatio retinae (lad.k)
Retinal detachment (ingl.k)

Seletus
Nägemishäire, mille põhjustab silma võrkkesta eraldumine soonkestast.

Ülevaade
Võrkkest katab silmamuna sisepinda ning ta on kinnitatud soonkesta külge (soonkest moodustub veresoontest ja sidekoest). Silmamuna keskel asuv geeljas klaaskeha surub võrkkesta soonkesta vastu. Võrkkesta ülesandeks on saata silma tulnud pilt nägemisnärvi kaudu ajju.
Võrkkesta irdumine on seisund, mis kiire meditsiinilise vahelesegamiseta võib viia nägemise kadumiseni.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Vahel toob vananemisprotsess endaga kaasa ka võrkkesta õhenemise. Seetõttu võivad võrkkesta sisse tekkida väikesed defektid. Sinna alla satub silmasisene vedelik ning surub aeglaselt võrkkesta soonkesta küljest lahti. Kuna võrkkest saab toitaineid soonkesta kaudu, siis häirub võrkkesta selle osa töö, mis toitaineid enam ei saa. Sellest on tingitud ka nägemise kadu.

Võrkkest võib rebeneda ka siis, kui klaaskeha hakkab kuivama – see on samuti vananemisega seotud protsess.
Võrkkesta rebend võib tekkida ka lühinägelikkuse korral – kuna lühinägelikkuse korral on silmamuna suurem kui tavaliselt, peab ka võrkkest järgi  venima. Nii on võrkkest suurema pinge all ja võib seetõttu kergemini rebeneda.

Diabeetikutel võib võrkkesta alla tekkida verevalum ning see lükkab võrkkesta soonkestast eemale. Nii tekib soodus pind võrkkesta irdumiseks.
Harvem võib ette tulla, et võrkkesta irdumist tekitab tugev löök silma pihta.
Väga harva esineb ka kaasasündinud võrkkesta irdumist, kus see seisund diagnoositakse juba vastsündinul.

Sümptomid ehk avaldumine

Ühe silma ette ilmub vari – soonkesta küljest lahti tulnud võrkkest.
Inimene võib näha tumedaid hõljuvaid täpikesi või heledaid valgussähvatusi. Tumedad hõljuvad täpikesed kujutavad endast vere punaliblesid, mis on sattunud silmamuna sisse. Mõni üksik verelible ei ole ohtlik, kuid kui inimene näeb tuhandeid musti täpikesi, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.
Valu võrkkesta irdumisega ei kaasne. 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Et diagnoosida võrkkesta irdumist, peab vaatama läbi pupilli silmamuna sisse. Selleks kasutatakse oftalmoskoopi. Mõnikord tilgutatakse silma pupilli laiendavaid tilku, et silma sisemust paremini näha. Mõne tunni jooksul peale uuringut on nägemine häiritud.

Ravivõimalused

Kui võrkkesta irdumine on avastatud varases staadiumis (24-72 tundi peale selle tekkimist), piisab sageli vaid laserravist või külmateraapiast. Nende abil "kõrvetatakse" või "külmutatakse" võrkkest soonkesta külge tagasi. See on valutu protseduur.
Sagedamini on aga ravi võimalik ainult operatsiooni teel. Paari päeva jooksul peale operatsiooni võib silm olla turses ja ärritatud, esineda võib võõrkeha tunne silmas ja pisaratevool, kuid need ilmingud kaovad.

Prognoos

Ravita lõpeb võrkkesta irdumine nägemise kadumisega haigest silmast.
Operatsiooni tulemused sõltuvad sellest, millises ulatuses võrkkest soonkesta küljest lahti rebenenud on, ja sellest, kui kaua see seisund on kestnud. Tulemus oleneb ka sellest, millisest kohast võrkkest on irdunud. Kui tegemist on kollatähni piirkonnaga, siis on prognoos kõige halvem – kollatähn vastutab terava nägemise eest ning sel juhul see enam ei taastu. Ometigi ei jää silm sel juhul päris pimedaks, vaid jääb alles hägus nägemine.

Ennetamine

Kui on teada, et lähisugulastel on esinenud võrkkesta irdumist, tuleb silmi selle suhtes eriti hoolikalt kontrollida.
Sama ettevaatlikud peaksid olema diabeetikud.
Vahel rakendatakse laser- või külmaravi, et "paigata" võrkkesta nõrku kohti.