.jpg)
Foreign object aspiration (ingl.k)
Seletus
Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel.
Ülevaade
Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Kõige sagedamini tõmbavad võõrkehi hingamisteedesse lapsed (1-3 a).
Lastel satuvad hingamisteedesse toitudest sagedamini pähklid, seemned, karamellkommid, viinamarjad ja popcorn ning pisikesed esemed nagu nööbid, korgid ja mündid.
Täiskasvanud hingavad sisse peamiselt toiduaineid (liha, kondid), sagedamini esineb seda vanemas eas seoses lahtiste hambaproteeside olemasoluga, alkoholi tarvitmisega ja neuroloogiliste haigustega.
Hingamisteedesse sattunud ese võib tekitada eluohtliku olukorra sulgedes hingamisteed ja põhjustades lämbumist.
Kui võõrkeha on nii väike, et ei sulge täileikult hingamisteid, siis või ta liikuda sügavamale kopsu ja sulgeda ühe peabronhi (tavaliselt parempoolse) või mõne väiksema bronhi, põhjustab vastava piirkonna õhuvahetuse lakkamist, põletiku tekkimist ning kopsuosa kokkulangemist või ka õhulõksu tekkimisel ületäitumist. Sellisel juhul võib võõrkeha sissehingmine jääda alguses lapsevanemale märkamatuks ja probleemid avalduvad alles mõne aja möödudes.
Sümptomid ehk avaldumine
Võõrkeha sattumisel hingamisteedesse tekib järsku söömise või lapse mängimise ajal tugev köha- või lämbumishoog. Hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks.
Kui võõrkeha on varem sisse hingatud, siis tekib hiljem hingamisraskus, rögaeritus või palavik ning sellisel juhul tuleb meenutada, kas lapsel on esinenud võõrkeha sissehingamise võimalus (nimetatud toitude söömine või pisikeste esemete kättesaadavus) ja sellele viitav köha- või lämbumishoog.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kopsude röntegenülesvõttel on nähtav röntgenkontrastne võõrkeha ja/või kopsudes tekkinud muutused (kokkulangemine, põletik, laienemine jt.). Varem sissehingatud võõrkeha korral tehakse vereanalüüs põletikunäitajate määramiseks.
Bronhoskoopia abil saab võõrkeha olemasolu ja asukohta kindlaks teha bronhe seespoolt vaadates ning ka võõrkeha eemaldada.
Ravivõimalused
Raviks on võõrkeha eemaldamine.
Esmaabi:
Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale.
Kui sellest pole abi kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja).
Kui ka sellest ei aita võib teha suult-suhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda.
Kui võõrkeha ei välju, aga laps suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja laps kiiresti haiglasse toimetada.
Täiskasvanute puhul kasutada kõige esimesena Heimlichi võtet.
Hingamise taastamiseks võidakse elupäästva protseduurina teha trahheostoomia (ava tegemine ja toru viimine hingetorru) või torgata hingetorru jäme õõnesnõel ehk kanüül.
Kui võõrkeha asub häälepaeltest allpool, siis eemaldatakse see bronhoskoopia käigus, mõnikord on vajalik operatsioon.
Lisaks kasutatakse põletiku raviks antibiootikume.
Prognoos
Prognoos on peale võõrkeha eemaldamist hea. Võõrkeha sissehingamise tõttu tekkinud täielik hingamisteede sulgus on eluohtlik.
Ennetamine
Mitte anda alla 3 aastastele lastele potentsiaalselt ohktlikke sööke nagu pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, popcorn.
Jälgida, et pisikesed esemed ja mänguasjad ei oleks lapsele kättesaadavad.
Õpetada last korralikult sööma ja toitu läbi närima, mitte lubada toit suus rääkida, naerda ja mängida. Tükeldada toit lapsele sobivate suurusega paladeks.
