ka neurotsirkulatoorne düstoonia
Vegetodystonia (ld.k)
Neurocirculatory dystonia (ingl.k)
Seletus
Vegetatiivse närvisüsteemi häirest põhjustatud seisund, mis avaldub südamekloppimise, higistamise, südame lisalöökide ning kõrgenenud vererõhuna.
Ülevaade
Vegetodüstoonia ei ole haigus vaid nn. funktsionaalne seisund. Esineb sagedamini <40 aastastel naistel, kuid võib tekkida igas vanuses, ka lastel.
Organismi teatud talitusi juhib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, mis omakorda jaotatakse sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Need süsteemid reguleerivad veresoonte toonust, pulsi kiirust, vererõhku, seedetrakti tööd jms. ning on oma toimetelt vastandlikud.
Vegetodüstoonia puhul on ülekaalu saavutanud sümpaatiline närvisüsteem. Põhjusteks on pikaajaline vaimne pinge ning stress.
Sümpaatilise närvisüsteemi ülekaal põhjustab mitmeid nii subjektiivseid kui objektiivseid sümptomeid: erutatavus, unetus, liigne higistamine, käte ning jalgade külmetamine, valud südame piirkonnas, südame löögisageduse tõus, vererõhu kõrgenemine, ekstrasüstolid.
Diagnoosimisel on oluline selgitada, kas kaebused on põhjustatud südamehaigusest või on seisund funktsionaalne.
Selleks teostatakse elektrokardiogramm (südamefilm), mõõdetakse vererõhku ning vajadusel uuritakse südant ultraheliga (ehhokardiograafia).
Peamiselt tuleb vegetodüstooniat eristada müokardiidist ehk südamelihase põletikust.
Ravis on väga oluline stressi vältimine ning puhkus. Tavaliselt möödub vegetodüstoonia aja jooksul ilma ravita.
Südame löögisageduse ning vererõhu normaliseerimiseks võib kasutada beeta-blokaatoreid (propranolool, atenolool).
Lisaks on soovitavad üldtugevdavad toonikud (viirpuu, punane päevakübar) ning vitamiinid.
Prognoos on hea.
Vegetodüstoonia ennetamiseks peab vältima stressi, ravima korralikult viirushaigusi ning piisavalt puhkama.
NB! Vegetodüstooniat on lihtsam ennetada kui ravida!
Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998
Interneti andmebaasid
