Haigused

Cytomegalovirus (ingl. k.);

Seletus
Tsütomegaloviirus levib enamasti kehavedelike kaudu, jääb peale nakatumist terveks eluks "vaikselt" organismi ning normaalse immuunsüsteemiga isikutel tavaliselt haigusnähte ei põhjusta.

Ülevaade
Tsütomegaloviirus on levinud kogu maailmas. Nakatutakse tavaliselt juba esimestel eluaastatel või siis noorukieas. Täiskasvanuks saades on enamik inimesi viirusega kokkupuutunud ning nende veres ringlevad viirusevastased antikehad.
Tsütomegaloviirusesse nakatumine on ohtlik immuunpuudulikkusega isikutel ning rasedatel, kes varem ei ole viirusega kokku puutunud.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Tsütomegaloviirus levib kehavedelikega - sülje, sperma, uriini, vere, pisarate ning rinnapiimaga
Seega võib viirusnakkuse saada vereülekandel, elundite siirdamise käigus, suudlemisel, seksuaalsel teel.
Ema esmane nakatumine raseduse ajal võib põhjustada ka loote nakatumist. Sellisel juhul on tegemist kaasasündinud viirusnakkusega. Vastsündinud võivad nakatuda sünnituse käigus või hiljem rinnapiimaga.
Peale nakatumist jääb viirus vaikselt ehk latentselt organismi, põhjustades vaevusi immuunsüsteemi nõrgenemisel.

Avaldumine ehk sümptomid

Nakatumine tsütomegaloviirusega normaalse immuunsüsteemiga inimesel tavaliselt mingeid sümptomeid ei põhjusta. Harva võib esineda palavikku, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemist ja maksapõletikku koos naha ja limaskestade kollasusega. Sellisel juhul on haiguse peiteaeg on 3 - 12 nädalat.

Nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutel - AIDS-i haigetel, keemiaravi saavatel patsientidel ning siirdatud organitega isikutel võib tsütomegaloviirus tõsiseid haigusnähte põhjustada. Levinuim haiguspilt on palavik, iiveldus, lihasvalud, valgevereliblede ja vereliistakute vähesus. Raskematel juhtudel kopsupõletik, maksapõletik, soolepõletik ning silmade kahjustus.

Esmakordne nakatumine raseduse ajal võib põhjustada loote nakatumist. Kaasasündinud tsütomegaloviirus võib põhjustada maksa ja põrna suurenemist koos naha ja limaskestade kollasusega või rasket, isegi surmaga lõppeda võivat haigestumist. Enamikul kaasasündinud tsütomegaloviirusnakkusega lastest esineb esimesel eluaastal kuulmis- ja nägemishäireid ning ka vaimset alaarengut. Imikutel ja lastel, kes saavad nakkuse peale sündi, tavaliselt mingeid probleeme ei teki.  

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Enamus tsütomegaloviiruse nakkusi jääbki diagnoosimata, kuna viirus mingisuguseid vaevusi ei põhjusta. Viirusega kokkupuutunud inimese verre tekivad spetsiifilised antikehad, mis jäävad ringlusesse kogu eluks. Nende spetsiifiliste antikehade määramiseks vereanalüüsist on mitmesuguseid laboratoorseid meetodeid. Antikehade järgi saab öelda, kas tegemist on ägeda nakkusega, esmase nakatumisega või emalt vastsündinule ülekandunud kaitsekehadega.
Viirust saab laboris ka uriinist või kurgulimast välja kasvatada. 

Ravivõimalused

Tervetel, normaalse immuunsüsteemiga inimestel tsütomegaloviiruse nakkust ei ravita.
Mahasurutud immuunsüsteemiga isikutel ning vastsündinutel kasutatakse ravis viirusevastaseid ravimeid, millest tähtsamad on gantsükloviir ja foskarnet.

Prognoos

Viirus jääb peale nakatumist kogu eluks organismi, kus ta tervetel inimestel enamasti vaevusi ei põhjusta.
Immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel on tsütomegaloviirusnakkus üheks peamiseks surmapõhjuseks.
Esmane nakatumine raseduse ajal võib põhjustada loote nakatumist ja kaasasündinud viirusnakkust. Sagedasemad probleemid imikutel on kuulmis- ja nägemiskahjustus ning erineva raskusastmega vaimne alaareng.

Ennetamine

Vaktsiin on alles katsetamisjärgus. 
Viiruse levik on hea hügieeniga enamasti välditav - teatavasti levib viirus kehavedelike kaudu. Seega aitab näiteks käte pesemine viirust kätelt eemaldada. 

Tagasi haiguste nimekirja