Haigused ja seisundid

Tsüstiit

ka kusepõiepõletik
põiepõletik
Cystitis (lad.k.)
Cystitis (ingl.k.)

Selgitus
Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide.

Ülevaade
Põiepõletik on suhteliselt sage haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse suurenemisega (näiteks nn. „honeymoon“(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit).
Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega. 

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel.

Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes, kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või lihtsalt külmetuse tõttu ning püsikateetri (peenike elastne toru, mis asetatakse põide juhul, kui inimene ei saa ise kusepõit tühjendada) olemasolu.
Ligi 80 %-l  juhtudel on põletikku tekitavaks bakteriks soolekepike, kuid võib esineda ka muid bakterid (Proteus, Klebsiella, stafülokokk, enterokokk).

Sümptomid ehk avaldumine

Iseloomulik on tihe ning valulik urineerimine, mille lõpus võib erituda mõni tilk verd. Kusetung on pidev, ent uriini eritub korraga vähe.
Alakõhu või põie valulikkus võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel. 
Palavikku esineb harva, vaid ägeda ning raske vormi korral.
Vanematel inimestel kulgeb haigus tihti sümptomitevaeselt, esineda võivad ainult põletikule viitavad muutused uriinianalüüsis.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Küsitlusega on vaja selgitada, kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga nad on.
Neerude katsumine ehk palpatsioon on oluline eristamaks põiepõletikku põletikulistest muutustest neerudes.
Uriinianalüüsis on kindlateks põletikutunnusteks bakterid ja suurenenud vere puna- ning valgeliblede arv.
Vereanalüüsis tekivad muutused vaid raskete vormide või neerude haaratuse korral.
Põie vaatlus vastava instrumendiga ehk tsüstoskoopia on otstarbekas taastekkivate põiepõletike korral ägenemistevahelises perioodis.

Ravivõimalused

Kerged põletikud paranevad paari päevaga.
Kasulik on voodirežiim, viibimine soojas, rohke vedeliku tarbimine (leesikatee).
Keelatud on alkohol ja vürtsised toidud.
Bakterite vastu rakendatakse ravi antibiootikumidega. Valikravimiteks on nitrofurantoiin või ampitsilliin.

Prognoos

Korraliku ravi korral paranevad haiged 5-10 päevaga.
Ravimata juhtudel võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või lisanduda püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik.
Kaasuvate haiguste korral (kasvajad, kuseteede kivid) on kroonilise põiepõletiku väljakujunemise või uue ägeda episoodi tekke tõenäosus suurem. 

Ennetamine

Tsüstiidi vältimiseks on oluline hoida alakeha soojas (mitte istuda külmal kivil, kanda külma ilmaga lühikest seelikut) ja korralik hügieen. Ka vahekorrajärgne urineerimine aitab vähendada bakterite hulka kuseteedes. Pidevalt korduvate põiepõletike esinemisel on uue ägeda episoodi vältimiseks abi pikaaegsest antibiootikumravist madalates annustes.