Haigused ja seisundid

Troofiline haavand

ka krooniline haavand;
säärehaavand
Ulcus trophicans (lad.k)
Trophic ulcer (ingl.k)

Seletus
Troofiline haavand on kaua püsiv ning halvasti paranev haav, mis tekib naha ja nahaaluskoe verevarustuse häirest.

Ülevaade
Troofiline haavand on väga sage probleem, esinedes peamiselt vanematel inimestel. Eriti on kroonilistest haavanditest ohustatud ülekaalulised ning südamepuudulikkust või suhkruhaigust põdevad isikud.
Kõige sagedamini tekib haavand säärte eespinnale.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Troofiline haavand tekib eelkõige neil, kes on voodihaiged, halvatud (näiteks seljaaju kahjustuse tagajärjel), kellel on langenud naha tundlikkus (suhkruhagus), esineb süvaveenide puudulikkus või tromboos, veenilaiendid, arterite lubjastumine (ateroskleroos) jms.

Eristatakse venoosset, arteriaalset ning neurotroofilist haavandit:
•Venoosse haavandi korral on põhjuseks veenide haigused, mistõttu veri valgub jalgadesse ning seda ei pumbata piisavalt südame poole tagasi. Seetõttu ei toimu normaalset vereringet ning koed ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid.
•Arteriaalse haavandi põhjustab arteri haigus (ateroskleroos, tromboos, emboolia või diabeet), mistõttu samuti häirub koe normaalne verevarustus ning toitumine.
•Neurotroofilise haavandi põhjuseks on kõige sagedamini suhkruhaigus, mis kahjustab nii väikeseid veresooni kui ka närve. Need haavandid on ka kõige sügavamad ning raskesti paranevad.

Lisaks olemasolevatele „sisemistele“ põhjustele on oluline roll traumal. Naha vigastus ei pea olema suur ja ulatuslik, piisab vaid sellest, kui vähenenud tundlikkusega jala asendit ei vahetata piisavalt tihti või näiteks komistades lüüa jalg kergelt mõne eseme vastu ära.
Kuna troofilise haavandi põhjuseid on erinevaid, on ka erinevad haavandid iseloomuliku avaldumisega (välimusega).

Sümptomid ehk avaldumine

Venoosse (sääre)haavandi puhul on jalg turses ning punetab, on soe. Võivad esineda veenilaiendid. Nahk on matsereerunud ning haavast võib olla eritis, vahel esineb ka valu või kipitustunnet. Enesetunne paraneb jalga kõrgemal hoides.

Arteriaalne haavand on tavaliselt labajalal ning äärmiselt valulik. Eritist tavaliselt ei ole ning haava põhi on koekärbusest mustjas, jalg on külm. Enesetunne on parem, kui jalg hoida allpool, kuna siis paraneb verevarustus.

Neurotroofiline haavand võib olla väga sügav ning isegi mädane. Valu ei pruugi olla, kuna sel puhul on naha tundlikkus langenud.

Kõigil troofilistel haavanditel on omadus visalt paraneda, mistõttu ravi võib kesta nädalaid ning isegi kuid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Troofilise haavandi diagnoosimine ei ole raske. Küsitluse abil selgitatakse kaasuvad haigused ning läbivaatuse abil hinnatakse haava iseloomu, paiknemist ning üldist naha ning veresoonkonna seisundit.
Vahel kasutatakse ka Doppler-ultraheliuuringut, et hinnata verevoolu adekvaatsust haaratud piirkonnas.
Kui esineb kahtlus lisandunud infektsioonile, võidakse võtta vatipulgaga haavast külv põletikku põhjustavate bakterite kindlaks määramiseks.

Ravivõimalused

Kõikide troofiliste haavandite ravis on esikohal puhtus. Haava tuleb pidevalt puhastada ning katta see steriilse sidemega.

* Kui haavast eritist ei ole, võib sinna asetada keedusoola lahusega (20%) kompresse.

* Tugeva eritisega haavandile on soovitav asetada niiskust hästi imav side, et säästa ümbritsevat nahka ning vältida haavandi suurenemist.

* Juba paranevat haava peab siduma samuti äärmise ettevaatlikkusega, et mitte kahjustada kasvavat nahka. Selleks on samuti olemas erinevad lisavahendid (silikoonvõrk, vaseliin jms).

Kui haav on saastunud mikroobidega ning seetõttu on tekkinud mädapõletik, kasutatakse ka suukaudset ravi antibiootikumidega.
Arteriaalne haavand vajab alati kirurgilist ravi, kuna haava paranemiseks on hädavajalik verevarustuse taastamine. Samuti võidakse kasutada naha siirdamist, kui haavand on juba paranemisfaasis, kuid protsessi on vajalik kiirendada.
Veenide haigusest tingitud haavandi korral on soovitav hoida jalga kehast kõrgemal (lahasel), et soodustada vere äravoolu.

Prognoos

Troofiline haavand on problemaatiline, kuid adekvaatse ravi korral ning režiiminõuete järgimisel on võimalik täielik paranemine.
Sageli jääb aga haavandit põhjustav haigus alles, mistõttu peab olema äärmiselt ettevaatlik, et haavand ei tekiks uuesti.
Tüsistustena esineb peamiselt naha mädapõletik ning gangreeni korral võib osutuda vajalikuks varvaste/jala amputatsioon.

Ennetamine

Troofiline haavand on ennetatav! Selleks on vajalik krooniliste veresoontehaiguste korrektne ravi, traumade vältimine ning naha seisundi pidev jälgimine.

Kasutatud kirjandus:
Lege Artis, nr1, 2002
The Merck Manual