Haigused ja seisundid

Trombotsütopeenia

Thrombocytopenia (ld.k)
Thrombocytopenia (ingl.k)

Seletus
Trombotsütopeenia on trombotsüütide ehk vereliistakute vähesus veres.

Ülevaade
Trombotsütopeenia tekib erinevate haiguste tagajärjel, mis põhjustavad trombotsüütide tootmise vähenemist või nende lagunemise suurenemist. Trombotsütopeenia korral tekib verejooksuoht. Ravi ja haiguse kulg sõltub sellest, mis on trombotsütopeenia põhjuseks.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Trombotsüütide tootmise vähenemist luuüdis põhjustavad pahaloomulised vereloomehaigused, mis haaravad luuüdi (leukeemia, aplastiline aneemia), alkoholi liigtarvitamine ja mõned ravimid.

Trombotsüütide suurenenud kasutamine esineb DIK-sündroomi, infektsioonhaiguste ja vähkkasvajate korral ning suurenenud lagunemine immuuntrombotsütopeeniate korral, kui trombotsüütide vastu tekivad neid lõhustavad antikehad (idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur, sidekoehaigustest ja ravimitest põhjustatud immuuntrombotsütopeeniad).
Trombotsüütide hulk veres väheneb ka põrna suurenemise korral.
Veres on normaalselt 140-320x109/l trombotsüüti ehk vereliistakut. Trombotsüüdid on vere hüübimises osalevad vererakud. Kerge trombotsütopeenia korral on  nende arv üle 50 x109/l, sellisel juhul suudavad olemasolevad vereliistakud oma funktsiooni täita.
Kui trombotsüütide arv langeb veelgi madalamale, siis vere hüübivus langeb ja tekib verejooksuoht. Haavadest tekkiv verejooks on tavalisest suurem, limaskestad on kergesti veritsevad, nahale tekivad tagasihoidliku vigastuse tõttu või ka iseeneslikult sinised plekid ja täppverevalumid. Ulatuslik sooltrakti või ajuverejooks võib olla eluohtlik.

Sümptomid ehk avaldumine

Kerge trombotsütopeenia ei põhjusta alati vaevusi. Iseloomulikuks on täppverevalumid ja sinised plekid nahal, eriti säärtel, mis tekivad kerge vigastuse tagajärjel või iseeneslikult.
Igemed veritsevad kergesti, ninaverejooks on sagedane ja menstruaalveritsus on rohke.
Verejooks haavadest ja operatsioonijärgselt on tugev. Sooleverejooksu korral on verd väljaheites ja kuseteede verejooksu korral uriinis.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Trombotsüütide hulga määramiseks, hüübimissüsteemi seisundi hindamiseks ja põhjustava haiguse kindlaks tegemiseks tehakse vereanalüüs ning vere ja luuüdi mikroskoopiline uuring.
Hüübimissüsteemi hindamiseks mõõdetakse veritsusaeg.

Ravivõimalused

Ravi sõltub põhjustavast haigusest, näiteks ravimist põhjustatud trombotsütopeenia korral tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Immuuntrombotsütopeenia raviks kasutatakse kortikosteroide.
Vajadusel tehakse veritsuse peatamiseks trombotsüütide ülekanne.

Prognoos

Prognoos sõltub põhjustavast haigusest.

Ennetamine

Trombotsütopeeniat ei saa ära hoida.
Trombotsütopeenia korral tuleb vältida selliste ravimite kasutamist (näiteks aspiriin), mis vähendavad trombotsüütide funktsiooni.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Harrison`s Principles of Internal Medicine 14th ed.
Herold jt. Sisehaigused, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995