.jpg)
ka krooniline kurgumandlite põletik;
Tonsillitis chronica (ld. k);
Chronic tonsillitis (ingl. k).
Selgitus
Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel.
Ülevaade
Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need lümfoidse koe kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel.
Krooniline tonslliit haarab põhiliselt kurgumandleid, mis paiknevad mõlemal pool kurgukaarte vahel. Krooniline tonsilliit kujuneb välja ägedate tonsilliitide järgselt. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas.
Tekkepõhjused ja- mehhanismid
Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta.
Tonsilliiti põhjustab bakter, mis levib õhu kaudu ja satub sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites algselt ägeda põletiku.
Täpne tekkemehhanism, miks äge põletik muutub krooniliseks, pole veel teada. Mõnikord võib põhjuseks olla ägeda põletiku ebaadekvaatne ravi. Oluline on ka pärilikkus.
Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn.mandlikorgid) ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks.
Sümptomid ehk avaldumine
Krooniline kurgumandlite põletik annab üsnagi ebamääraseid neelukaebusi. Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn (tuleneb nn. mandlikorkidest), pidev või episooditi esinev kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine (tingitud kroonilisest põletikust) ja üldine väsimus, isutus (laduproduktid imenduvad verre ja põhjustavad üldintoksikatsiooni ehk mürgistuse).
Üsna sageli esineb tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse neelu ja kurgumandleid, surudes spaatliga keel kergelt alla.
Vereanalüüs tehakse selleks, et vaadata kui kõrge on kroonilist tonsilliiti peegeldav näitaja (AOS- tiiter).
Kurgulima külv näitab millised bakterid tonsillidel kasvavad. Selle uuringu jaoks võetakse vatipulgaga proov kurgumandlitelt.
Ravivõimalused
Kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Operatsiooni teostatakse nii paikse tuimestusega kui ka üldnarkoosis.
Prognoos
Ravimata kroonilise tonsilliidi tagajärjel võib tekkida südame, neerude ja liigeste kahjustus.
Ennetamine
Ägeda tonsilliidi adekvaatse raviga on mõnikord võimalik ennetada kroonilise põletiku teket.
Kasutatud kirjandus
1. Nielutulehduksen hoitosuositus. Duodecim 1999;115;2162-2170
2. Korva-, nenä-, kurkkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991
3. The Merc manual. 17th ed. 1999
