Haigused ja seisundid

Toksoplasmoos

Toxoplasmosis (ingl.k.)

Seletus
Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta.

Ülevaade
Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased.
Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit.
Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik  raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Toksoplasmade paljunemine toimub kassi organismis.
Inimene võib nakatuda kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega. Toksoplasmoosi võib saada ka toore- või väheküpsetatud sea-, lamba- või veiseliha söömisel.

Toksoplasma võib kanduda ka emalt lootele, põhjustades kaasasündinud toksoplasmoosi, mille puhul parasiit satub lootesse platsentat läbides. Enne rasedust toksoplasmoosi põdenud naistel ei teki raseduse ajal tavaliselt mingeid muutusi ning loode areneb normaalselt.
Üheks nakatumise võimaluseks on ka vereülekanne või organite siirdamine.
Inimeses  toksoplasma paljunebja levib vere ning lümfiga kudedesse, kus moodustuvad parasiitide kogumikud ehk pseudotsüstid. Neid tsüste võib tekkida igale poole, levinumad kohad on aju, silmapõhjad, lihased ning südamelihas.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmane haigestumine toksoplasmoosi toimub enamasti juba lapsepõlves.
Tekivad kerged ülemiste hingamisteede ärritusnähud ning lühiajaline mõõdukas palavik. Paljudel juhtudel haigustunnuseid ei ilmnegi.

Pärast haigestumist tekivad inimese veres kaitsekehad, mis jäävad ringlema kogu eluks ja annavad nakkuse vastu immuunsuse.
Harva võib toksoplasmoosi haigestumine põhjustada südamelihasepõletikku, südamepaunapõletikku, maksapõletikku, kopsupõletikku või ajupõletikku.

Ohtlik on nakkuse saamine raseduse ajal - esmane  nakkus võib põhjustada iseeneslikku raseduse katkemist, loote hukkumist, enneaegset sünnitust või kaasasündinud väärarenguid - kerget ajukahjustust, nägemishäireid või kurtust. 
Kui ema on nakatunud enne rasestumist, siis loode ohustatud ei ole.
Ema haigus kulgeb enamasti peaaegu märkamatult või siis väikese nohuse palavikuga. Kaelapiirkonna lümfisõlmed võivad olla suurenenud. 

AIDS-i haigetel võib toksoplasmoosi nakatumine põhjustada ajupõletikust tingitud teadvuse- ja liikumishäireid, krampe, peavalusid ning mitmesuguseid muid närvisüsteemi häireid.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Toksoplasmoosi diagnoositakse tavaliselt antikehade ehk vastuainete määramisega veeniverest. Spetsiifiliste antikehade põhjal võib öelda, kas tegemist on värske nakkuse või varem läbipõetud haigusega.

Kaasasündinud toksoplasmoosi ja imuunpuudulikkusega patsientidel oleva haiguse diagnoosimiseks kasutatakse toksoplasmade DNA määramist looteveest, seljaajuvedelikust, verest, silmast ja nakatunud kudedest

Ravivõimalused

Normaalse immuunsüsteemiga inimesel vaevusi mittepõhjustav toksoplasmoosinakkus, mis on kindlaks tehtud toksoplasmavastaste antikehade esinemisega veres, tavaliselt ravi ei vaja.

Kindlasti vajavad ravi vastsündinud, immuunpuudulikkusega isikud ning esmakordselt nakatunud rasedad.
Toksoplasmoosi raviks kasutatakse antibiootikume. Raviskeemid on erinevad lastel, täiskasvanutel, rasedatel ja AIDS-i haigetel.

Prognoos

Normaalse immuunsüsteemiga inimestel püsivad toksoplasmad kudedes enamasti vaevusi  põhjustamata kogu elu vältel.
AIDS-i haigetel põhjustavad toksoplasmad ajupõletikku ning ka teiste elundite kahjustusi, mis ilma ravita lõpevad enamasti surmaga. AIDS-i haigetel tuleb kuni elu lõpuni profülaktilises mõttes ravimeid võtta, sest umbes pooltel juhtudel tekivad  neil haigusnähud peale ravi lõpetamist uuesti.
Sarnaselt AIDS-i haigetele võib toksoplasmoos eluohtlikuks osutuda ka keemiaravi saanud ning siirdatud organitega haigetel, kelle immuunsüsteem on samuti oluliselt nõrgenenud.
Loote nakatumine võib põhjustada loote väärarenguid või surma.

Ennetamine

Riskigruppide hulka kuuluvad rasedad, kes varem pole toksoplasmoosi põdenud ning immuunpuudulikkusega isikud. Ennetamisel on tähtis vältida toore või vähetöödeldud liha söömist ning kontakte kasside roojaga saastunud pinnase, esemetega. Lihas olevad parasiidid hävivad liha keetmisel ning sügavkülmutamisel.