Haigused ja seisundid

Suuõõne vähk

Neoplasma malignum cavitas oralis (lad.k)
Malignant neoplasma of oral cavity (ingl.k)

Selgitus
Selle termini all mõeldakse suuõõnes lokaliseeruvaid pahaloomulisi kasvajaid. Suuõõs algab huultest ning lõpeb tagumiste kurgukaartega. Kuigi süljenäärmed paiknevad samuti suuõõnes, on nende vähi riskifaktorid ning esinemissagedus erinevad.

Ülevaade
Peamiseks riskiteguriks suuõõne vähi tekkel on suitsetamine ning alkoholi tarvitamine. Suuõõne vähki põdevate inimeste elulemus on küllaltki lühike vaatamata kaasaja kirurgilise tehnika arenemisele. Eelkõige tuleneb see inimeste vähesest teadlikkusest.
Eestis ei esine suuõõne vähki eriti sageli, kuid näiteks Suurbritannias on selle piirkonna pahaloomulise kasvaja esinemine tõusutendentsiga eriti just meeste hulgas. 

 

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Peamine tekkepõhjus on suitsetamine. Lisaks tavapärasele sigareti või sigari tõmbamisele peetakse kantserogeenseks ehk vähki tekitavaks närimistubaka kasutamist. Üpris veenvalt on erinevates uurimustes tõestatud, et ka alkoholil on oma osa suuõõne vähi tekkimises.
Mõnel pool on toodud ära riskifaktoritena ka vilets suuhügieen, erinevad suuõõne infektsioonid. Samuti on täheldatud ka perekondlikku soodumust.
Kindlasti võivad olla vähi eelastmeks erinevad suuõõne limaskesta kahjustused, mis loomulikult ei pruugi kunagi kasvajaks muutuda.

Sümptomid ehk avaldumine

Suuõõne vähil on mitmeid sümptoome, kuid reeglina on kasvaja algstaadium ilma igasuguste tunnusteta.
Vähi eelvorm võib välja näha kui valutu valge või punane plekk limaskestal või tekib valutu haavand. Paljud vähi eelstaadiumis olevad limaskesta muutused lähevad üle kasvajaks seetõttu, et jätkub suitsetamine.
Kasvaja edasi arenedes võivad haaratud saada ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Lõppstaadiumis suuõõne vähk ei tähenda mitte ainult limaskesta muutusi, vaid kasvaja tungib ka lõualuudesse ning hambad võivad välja kukkuda. Spetsiifiliste sümptomite kõrval on ka üldised organismi kurnatuse sümptomid – väsimus, isutus, kaalulangus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kõige rohkem infot andev uuring on loomulikult proovitüki võtmine muret tegevast kohast ning selle morfoloogiline uurimine. Biopsia võidakse teostada nii kohaliku tuimestusega kui ka üldnarkoosis.
Kindlasti eelneb sellele tagasiulatuv uurimine ehk kuidas kaebused alguse said ning füüsiline uurimine. Kasvaja leviku määramiseks võib teha suusisese röntgenpildi, panoraamülesvõtte lõualuudest ja kompuutertomograafia.

Ravivõimalused

Valik ravimeetodiks on operatsioon.
Operatsiooni eesmärgiks on lõigata välja kahjustunud koht limaskestast ning eemaldada need struktuurid, millesse vähk on sisse kasvanud. Mõnikord teostatakse mitu lõikust, seda just peamiselt selleks, et taastada pärast vähist vabanemist suuõõne normaalne funktsioon nii palju kui võimalik.
Väga harva lisandub suuõõne vähi puhul operatiivsele ravile kiiritus- või keemiaravi.

Prognoos

Kui suuõõne vähiga jõutakse spetsialisti juurde varakult, see tähendab et kasvaja pole jõudnud veel haarata kõrvalasuvaid struktuure ning organeid ega anda kaugsiirdeid, on prognoos ravi puhul hea. Samas enamustel juhtudel avastatakse see kasvaja liiga hilja ning ainult 30-40 % neist elab rohkem kui 5 aastat.

Ennetamine

On kaks peamist reeglit:
· Lõpetada suitsetamine ja tubaka närimine! – see on kõige esimene ja olulisim suuõõnevähi ennetamine.
· Käi sagedamini arstlikus kontrollis!

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000