Haigused

ka Sudecki atroofia
Sudecks posttraumatic reflex atrophy (ingl. k)

Selgitus
Sudecki sündroomiks  nimetatakse trauma järgset turse ning tugeva valuga kulgevat intensiivset luu hõrenemist ehk osteoporoosi traumeeritud piirkonnas.

Ülevaade
Sudecki atroofiat võib esineda nii luumurdude kui ka kergemate traumade järel.
Kipsi pandud jäseme luu hõreneb sageli väga intensiivselt.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Sudecki sündroomi täpne tekkepõhjus on teadmata. Teket soodustab trauma järgne immobilisatsioon (näiteks kui jäse on kipsis), mistõttu võib olla häirunud vere- ning lümfiringe. Kahjustunud võivad olla ka väikesed närvid trauma piirkonnas.
Osadel juhtudel on tegemist sümpaatilise närvisüsteemi poolt vallandatud reaktsiooniga, mistõttu võib tekkida  tühisest ärritusest põhjustatud ebaproportsionaalselt tugev valu, valupiirkonnas turse, vereringe muutustest tingituna nahatemperatuuri või värvi muutus, tugev higistamine.

Sümptomid ehk avaldumine

Sudecki sündroomi korral võib esineda valupiirkonna turse, vereringe muutustest tingitud nahatemperatuuri ja/või värvi muutus, naha higistamine, tühisest ärritusest põhjustatud ebaproportsionaalselt tugev valu.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Sudecki sündroomi võib diagnoosida kaebuste (tugev valu), välise vaatluse (turse, higistamine, naha värvus) ning röntgenpildi alusel.
Röntgenülesvõttel võib näha pehmete kudede turset ja rasket kiiresti laienevat osteoporootilist ehk luu hõrenemisega ala.

Ravivõimalused

Sümptomite ilmnedes alustatakse hea vereringe tagamiseks intensiivset liigutusravi.Vajadusel ka kasutatakse valuvaigisteid.
Kui näiteks kodarluumurruga inimesel on käes valu ja sõrmed tursuvad, on raviks intensiivne sõrmede rusikasse painutamine käe kõrgemale tõstetud asendis, mitte suurem immobilisatsioon!

Prognoos

Probleemi õigeaegsel avastamisel ning ravi alustamisel on prognoos tavaliselt hea, valu ja turse kaovad, luu hõrenemine pidurdub ning luu tihedus normaliseerub aja jooksul.

Ennetamine

Sudecki sündroomi tekke ennetamiseks on soovitav piisav liigutusravi kipslahastatud jäsememurdude korral.
Soovitav on ka tabatud jäseme kõrgem asend traumast tingitud tursumise takistamiseks.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
Medicina, "Radioloogia", 1995
“The Merck Manual”, 1999

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern

Tagasi haiguste nimekirja