Haigused ja seisundid

Soolepõletik, viiruslik

ka viiruslikud enteriidid
Enteritis viralis (lad. k.)
Viral enteritis (ingl. k.)

Selgitus
Viiruslike enteriitide korral on tegemist viiruste poolt põhjustatud tavaliselt kõhulahtisusega kulgeva peensoolepõletikuga. Sagedasemateks viiruslike enteriitide põhjustajateks on rotaviirus, adenoviirus, astroviirus, Norwalki viirus.

Ülevaade
Soomes on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja rotaviirus. Adenoviiruse ja astroviiruse poolt põhjustatud kõhulahtisust esineb oluliselt harvem.
Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega — haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel. Sagedamini haigestuvad 6-18 kuused lapsed. Näiteks soome lastest haigestub umbes 16-18% rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusse kahel esimesel talvel pärast 6-kuuseks saamist. Täiskasvanuil esineb seda haigust harvem ning see on kergema kuluga.
Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades, kus arstiabi puudulikkuse tõttu sureb rotaviiruste läbi igal aastal miljoneid inimesi, peamiselt lapsi. USAs sureb igal aastal rotaviiruste tõttu ligi 200-250 väikelast.
Norwalki viiruse tekitatud tüüpiline haigus on USA-s epideemiatena esinev 1-2 päeva kestev oksendamisega kulgev nn. “winter vomiting disease”. Soomes esineb samalaadset oksendamisega kulgevat haigust üksikjuhtudena.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Sagedasemateks viiruslike enteriitide põhjustajateks on rotaviirus, adenoviirus, astroviirus, Norwalki viirus.
Kõik need viirused levivad toidu, joogi ja pesemata kätega. Haigusnähud avalduvad 2-4 päeva möödudes, kui viirus on tunginud sooleseina rakkudesse ning põhjustanud seal põletiku. Selle tagajärjel tekib kõhulahtisus.

Sümptomid ehk avaldumine

Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane “plahvatuslik” algus, rohke vesine kõhulahtisus, oksendamine ja palavik, mille tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus.
Adenoviiruse korral esinev kõhulahtisus on tagasihoidlikumalt väljendunud, st haigus kulgeb kergemalt.
Norwalki viiruse tekitatud haigus on lastel ja noorukitel esinev raskekujuline 1-2 päeva kestev oksendamisega kulgev haigus, millega kõhulahtisust ei kaasne või on see kerge.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada
• Kõhulahtisuse algusaeg ning kestus
• Kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus)
• Mida on inimene söönud/joonud, kas on tarbinud ravimeid
• Roojamise sagedus, rooja konsistents ja hulk
Vajalikuks võib osutuda väljaheiteanalüüs.
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

Ravivõimalused

Kõhulahtisuse korral tuleks tarvitada palju vedelikku (mineraalvett, apteegis ilma retseptita saadavaid spetsiaalseid soolalahuseid). Eriti oluline on see väikelaste puhul.
Palaviku puhul üle 38,5º C võiks kasutada palavikku alandavaid vahendeid (aspiriin, paratsetamool).
Suure vedelikukaotuse korral võib vajalikuks osutuda vedelikuhulga taastamine veeni kaudu.

Prognoos

Viiruste poolt põhjustatud kõhulahtisus möödub tavaliselt iseenesest. Oluline on vaid piisav vedeliku tarvitamine. Haigus võib olla ohtlik väikelastele, kelle seisund võib vedelikukaotuse tõttu muutuda eluohtlikuks.

Ennetamine

Viiruslike enteriitide vältimiseks on oluline pesta korralikult käsi ning juur- ja puuvilju. Sellest küll alati ei piisa, kuid nakkuse saamise tõenäosus on väiksem.
Soovitav on vältida keskkondi, kus on teadaolevalt teisi haigestunuid (nt. lasteaed).

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
Medicina, “Infektsioonhaigused”, 2000