Haigused ja seisundid

Skisofreenia

Schizophrenia (lad.k)
Schizophrenia (ingl.k)

Seletus
Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada.

Ülevaade
Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud.
Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette.
Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel.
Skisofreeniat jagatakse alavormideks:
× paranoidne skisofreenia - inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse;
× hebefreenne vorm - inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi;
× katatoonne vorm - inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile;
× lihtne skisofreenia - aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Skisofreenia täpset põhjust ei teata.
· Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla pärilik.
· Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks.
· Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda.
· Aju neuromediaatorite osas on oluline roll dopamiini "ületootmisel", dopamiin on keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Kui dopamiiniretseptorid ravimiga blokeerida, siis osa skisofreenia sümptomitest kaob.
· Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas skisofreeniasoodumusega isikud haigestuvad või mitte.

Meeste ja naiste skisofreenial on palju erinevaid jooni. Naistel avaldub skisofreenia raskemaid vorme harvemini, mis naisi kaitseb, ei ole lõplikult selge (põhjuseks peetakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust). Väidetavalt on skisofreeniasse haigestumine vähenemas, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad (põhjusi tuuakse mitmeid, sealhulgas ravimi kvaliteedi tõus, varasem diagnoosimine ja parem meditsiiniteenistus üldse).

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine.
Positiivsed sümptomid:  inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt.
Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele.

Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele.
Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil.

Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet. Negatiivsete sümptomite tulemusel isik ei näe enam vaeva, et välja minna, loobub pesemisest või enda korrastamisest, ei ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Negatiivsed sümptomid häirivad pereliikmeid. Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid, oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse".

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Positiivsete ja negatiivsete sümptomite ülestähendamiseks kasutatakse psühhiaatrilisi skaalasid. Sümptomid peavad olema täpselt dokumenteeritud, sest nad võivad ajas muutuda.
Üldseisundi poolest tervel inimesel võivad vajalikuks osutuda järgmised uuringud:
· uriinis ravimi ja narkootiliste ainete sisaldus,
· samuti ülevaade neerude funktsioonist,
· mitmete elundite seisundit näitavad vereanalüüsid.
Kuna mitmed ajuhaigused võivad samuti anda psühhoosi, siis on kohane ka aju kompuuterdomograafiline või magnetresonants uuring.

Ravivõimalused

Kui inimene esmakordselt haigestub, siis harilikult teda ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis.
Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid. Seega näeb Eestis vastuvõetud psühhiaatriaseadus ette, et kui inimene oma häire tõttu on muutunud ohtlikuks endale või teistele, siis rakendatakse tema puhul tahtest olenematut haiglaravi.

Neuroleptikumid vähendavad erinevate skisofreeniailmingute avaldumist, kuid samal ajal võivad põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid - liigutuste aeglust, unisust ja kehakaalutõusu.
Kuna haiguse kordumise tõenäosus on suur, siis on soovitav ravimeid tarvitada aastaid - vastavalt vajadusele kas pidevalt või teatud vaheaegadega.
Kaua toimivaid ravimvorme (depoopreparaadid) manustatakse ühekordse süstena ja selle ravimi toime kestab ligikaudu 1kuu. Sageli inimesed eelistavad seda ravimvormi, sest sellega väheneb risk, et mõnel päeval ununeb ravim võtmata. Mistahes ravimvormi ka ei kasutata, on kõige olulisem, et inimene ise mõistaks pikaaegse ravi vajalikkust.
Samuti oleks oluline liituda psühhoteraapia rühmaga.
Olulisel kohal on ka niinimetatud peresekkumine, mille eesmärk on muuta pere miljööd soodsamaks, jagada teadmisi haiguse kohta ja tõhustada pere oskusi stressiga toimetulekul.
Nii Tartus kui Tallinnas on loodud spetsiaalsed päevakeskused psüühikahäiretega inimestele ja nad töötavad klubimaja põhimõtetel. (Tallinnas Haabersti klubimaja, Merimetsa tugikeskus, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus).

Prognoos

Skisofreenia kulg ja prognoos ei ole üheselt määratletavad. Raviga saab kergendada haiguse kulgu ja parandada oluliselt prognoosi, kuid ravi on pikaajaline ja ei kõrvalda haiguse tekkepõhjust. On kujunenud tavaarusaamaks, et üks kolmandik skisofreeniahaigeist paraneb hästi, teisel kolmandikul esineb püsivaid sümptomeid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks.

Ennetamine

Peavigastused, alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele - seega nende vältimine vähendab skisofreeniariski.