Haigused ja seisundid

Sjögreni tõbi

Morbus Sjögreni (ld.k)
Sjögren’s disease (ingl.k)

Selgitus
Sjögreni tõve ehk kuiva sündroomi puhul esinevad kuiv silma sarvkesta põletik, suukuivus ja kroonilised liigesepõletikud.

Ülevaade
Tegemist on süsteemse sidekoehaigusega ja iseloomulikuks on sülje- ja pisaranäärmete puudulikkusega kaasnev krooniline põletik, millele võivad lisanduda erinevad kahjustused üle kogu organismi.
Haigus esineb sagedamini naistel, vanuses 40-60.a.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Sjögreni sündroom on nime saanud Rootsi silmaarsti H.Sjögreni järgi, kuna tema kirjeldas esimesena selle haiguse korral esinevate sümptoomide kompleksi.

Haiguse tekkepõhjused on ebaselged. Geneetilise faktori ehk pärilikkuse osalusele viitab haiguse esinemine perekonniti.
Haigus tekib nn immuunmehhanismiga ehk häire organismi selles süsteemis põhjustab „oma“ kudede hävitamise, kuna need arvatakse olevat „võõrad“.

Sjögreni tõvega koos võivad esineda mitmed teised süsteemsed sidekoehaigused.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguse kõige väljendunum sümptom on süljeerituse vähesus – suukuivus, mis algselt süveneb erutumisel ja kestval rääkimisel, hiljem aga muutub püsivaks.
Raskendatud on kuiva toidu neelamine, hääl võib muutuda kähisevaks.
Võivad tekkida erinevad põletikud: suupõletik, keelepõletik, ulatuslik hammaste kaaries ja väljalangemine.

Teiseks väljendunud tunnuseks on silmade kuivus, kipitus ja „prügi“ tunne silmades. Silmad on punetavad ning võib tekkida valkjas eritis.

Sjögreni tõve korral võib esineda ka teiste näärmete haaratust: nina, välissuguelundite ja neelu limaskesta kuivust.

Lisaks esinevad kogu organismi haaravad sümptomid: veresoonte põletikud, liigesvalud, hulgilihasvalud, närvivalud, nahalööve
1-2% haigetest võib tekkida pahaloomuline kasvaja ehk lümfoom.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Sjögreni tõve klassikaliste tunnuste ilmnemisel ei valmista diagnoosimine raskust
Ligi 50%-l patsientidest leitakse muutused veres, kus esinevad teatud antikehad ehk vastuained.
Harvem kasutatakse biopsia ehk koetüki võtmist süljenäärmest, et seda hiljem mikroskoobi all uurida.

Ravivõimalused

Kergematel juhtudel allub haigus põletikuvastastele ravimitele (ibuprofeen).
Rasketel juhtudel kasutatakse hormoonravi.
Silmade niisutamiseks kasutatakse silmatilkasid („kunstpisaraid“).

Prognoos

Prognoos oleneb sageli kaasuvatest sidekoehaigustest.
Suurenenud on pahaloomulise lümfikoe kasvaja ehk lümfoomi teke, mistõttu haiguse kulgu on vajalik hoolikalt jälgida ning ravida.

Ennetamine

Sjögreni tõbe ei ole võimalik ennetada.