Haigused

Shock (ingl.k)

Selgitus
ŠShokk on kliiniliste nähtude kogum, millel võib olla erinevaid põhjuseid. ŠShokk võib olla hüpovoleemiline (ebapiisav vere maht), kardiogeenne (häired südametegevuses), septiline (infektsioonist) või vasodilatatoorne (veresoonte toonuse puudulikkus).

Ülevaade
ŠShokk on olukord, mil kardiovaskulaarsüsteem ei ole võimeline kudesid varustama piisaval hulgal verega. Selle tulemusena häirub hapniku ja toitainete ligipääs organitesse. Tavaliselt kaasneb šshokiga madal vererõhk ja neerudes uriini tekkimise lakkamine. Puudulik vereringe kahjustab rakkusid ja kudesid ning seisundi ravimata jätmise korral võivad muutused olla pöördumatud.

Tekkepõhjused  ja –mehhanismid

Kuigi šshoki põhjused on erinevad, on alati kahjustavaks teguriks kudede verevarustuse häirumine.
Hüpovoleemilise šoki põhjuseks on ringleva vere mahu vähenemine. Selle tulemusena häirub südamepaunade verega täitumine ja südame poolt ringesse pumbatav vere maht väheneb. Ringleva vere maht võib väheneda ägeda verekaotuse korral, aga ka mitmete haigusseisundite korral, millega kaasneb vedelikukaotus (põletustraumad, kõhulahtisus, oksendamine jpm).

Kardiogeense šoki korral on vereringe häiritud südamehaiguse tõttu, kuna süda ei jaksa piisaval hulgav verd vereringesse pumbata. Kardiogeenne shšokk võib tekkida näiteks südamelihase infarkti, kardiomüopaatia ning rütmihäirete korral.

Septiline šshokk tekib juhul, kui infektsioon levib vere vahendusel kogu organismi ning põhjustab šshokile omaseid sümptomeid.

Sümptomid ehk avaldumine

Olenevalt šoki vormist ja põhjusest võivad esineda järgnevad sümptomid:
vererõhu langus, südame rütmihäired, tugev higistamine, külmavärinad, uriini eritumise vähenemine, valu rinnus, teadvuse häired, hingamishäired ja ärevus.
Šshokk on üliraske seisund, mistõttu võib erineda väga erinevaid sümptomeid.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Uuringutest teostatakse kindlasti vereanalüüsid, elektrokardiogramm ehk südamefilm. Lisaks võidakse kasutada südame ultraheli ehk EHHO-kardiograafiat, septilise seisundi korral mikrobioloogilisi analüüse haigust põhjustava bakteri tuvastamiseks, röntgenuuringuid, kompuutertomograafiat jne.
Vajalikud uuringud olenevad seisundist ning sümptomitest.

Ravivõimalused

ŠShokk on eluohtlik seisund, mida ravitakse intensiivravi osakonnas. Tavaliselt vajab haige hingamisaparaati ning hulgaliselt ravimeid vererõhu hoidmiseks, südametöö korrigeerimiseks, uriini erituse soodustamiseks jne.
ŠShoki ravi võib olla pikaajaline.

Prognoos

ŠShokk võib kahjustada erinevaid organeid, kuna on vähenenud kudede hapnikuga varustatus. Kõige haavatavamad organid on aju, neerud ning maks. ŠShoki tagajärjel võib kujuneda kõigi nende organite kahjustus, mis viib hulgiorganpuudulikkuse tekkele ning sageli lõppeb surmaga.
ŠShokist võib täielikult paraneda, kuid suremus selle seisundi tõttu on kõrge.

Ennetamine

Ennetamine ei ole alati võimalik. Oluline on kiiresti ravida šshoki algpõhjuseid, et vältida šshoki tekkimist.

Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1992
Oxford Handbook of Accident and Emergency Medicine, 2001