Haigused ja seisundid

Seljavalu

Back pain (ingl. k.)

Ülevaade
Selg tasakaalustab keha luude, liigeste, lihaste ja närvide tööd. Kõik nende osade tegevused tasakaalustavad inimese kehaasendit ja liikumist.
Seljal on mitu suurt kõverust (kaelas, selja üla- ja alaosas), mis aitavad seljal normaalselt liikuda, vastavalt vajadusele.
Seljavalu on väga sage kaebus. Tavaliselt neli inimest viiest on oma elu jooksul vähemalt korra kaevanud seljavalu üle. Kõige sagedasemas seljavalu lokalisatsiooniks on alaselg- ristluu piirkond.

Tekkemehhanismid

Seljavalu võib olla tingitud halvast lihastoonusest, ülekaalust (just keskkoha rasvumine), raskest füüsilisest tööst või elustiilist. Lihaste haigused ja traumad annavad samuti seljavalu.
Halva lihastoonuse ja ülekaalu korral langeb lülisambale liigne koormus, sest ta peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu.
Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud, kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada ning selle korral suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu ja raskemal juhul isegi jalgade halvatust.
Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu.
Kõrgelt alla hüpates ja jalgadele maandudes või seljale kukkudes võib saada lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse.
Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused.

Sagedasemad põhjused

Lihaste ülevenitus
Lihasspasm
Osteoartroos
Ishias ehk radikuliit
Osteoporoos ehk luuhõrenemine
Lülivaheketta prolaps
Seljatrauma
Neerukivitõbi
Püelonefriit

Haruldasemad põhjused

Fibromüalgia
Kasvajad või nende metastaasid selgroolülides

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Röntgen näitab lülisamba seisundit, luude hõrenemist ja kasvajaid. Müelograafia puhul süstitakse röntgenis nähtavat vedelikku seljaaju kanalisse ja see toob nähtavale kanali kitsenemised ja kasvajad.
Magnetresonantstomograafia näitab täpselt lülide ja lülivaheketaste seisundit. Elektromüograafia hindab lihaste elektrilist tegevust ja toonust. Neeruhaiguste kahtluse korral teostatakse ka ultraheli.

Koduse ravi võimalused

Kõige sagedasemateks seljavalu põhjusteks on elustiil (vähene treenitus, vale asend istumisel ning raskete asjade tõstmisel jms), seega tuleks esmalt alustada koduse raviga ning pärast 6 nädalat on tavaliselt seljavalu möödunud.
Ravimitest sobivad valuvaigistid, nii suukaudu kui ka lokaalsete vahenditena (eriti ibuprofeen ja diklofenak, vioxx), mis leevendavad valu ja ühtlasi lõõgastavad ka lihaseid, samuti sobivad need neeruhaiguste korral.
Arsti ettekirjutusel väga pinges lihaste korral antakse ka lihaslõõgasteid.
Lihaspinget ja valu vähendab ka massaaž ja riidesisse mähitud jääkott, mida hoitakse valulikus piirkonnas 10-20 minutit.
Lisaks tuleb alustada esimesel võimalusel (nii kui valu juba vedi liigutada laseb) seljalihaseid treenivate harjutustega ning hea tulemuse saamiseks tuleb harjutusi teha aastaid.
Mõnele inimesele sobib ka akupunktuur.

Seljavalusid aitab ennetada pidev selja ja kõhulihaste treening, kõvem magamisalus, sirge istuv ja seisev asend ja õiged raskete asjade tõstmisvõtted- selg alati sirge.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• seljavalule eelnes trauma
• seljavalule lisaks esineb ka lihaste halvatus (ei saa kätt või jalga liigutada, jäsemete tundlikkuse häire)
• seljavalu hakkas väga äkki
• vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat

 

Kasutatud kirjandus
Back pain. Mayo Foundation for Medical Education and Reseach 1998-2000.