Haigused

Ulcus corneae (ld.k)
Corneal ulcer (ingl.k)

Seletus
Kornea ehk sarvkesta haavand on silma limaskeste pealispinnale tekkiv haavand, mille põhjustajaks on mikroorganismid. 

Ülevaade
Sarvkestale tekivad valulikud haavandid, millega kaasneb võõrkehatunne, valguskartus ja suurenenud pisaratevool. Õigeaegse sekkumise korral on ravi enamasti efektiivne.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Haavandi tekitajaiks on sarvkesta tunginud mikroorganismid. See on sageli seotud kontaktläätsedega – inimene on kas maganud kontaktläätsedega või neid puudulikult hooldanud. Mikroorganismid satuvad sarvkesta ka sarvkesta traumade ja võõrkehade puhul.
On ka mitmeid haigusi, mis kahjustavad sarvkesta ning mille tagajärjeks on sarvkesta haavandid (herpesviirusest põhjustatud keratiit, neurotroofiline keratiit, krooniline blefariit, bakteriaalne konjunktiviit, trahhoom, bulloosne keratopaatia, armistuv pemfigoid).

Sarvkesta haavandid võivad olla põhjustatud ka vitamiin-A puudulikkusest – siis on häiritud toitainete transport sarvkesta ning sarvkest hävineb.
Samuti võib haavandeid korneal põhjustada silmalau anomaalia (entroopion, trihhiaas, silmalau ebatäielik sulgumine). Sel juhul on häiritud sarvkesta niisutamine ning see hakkab kuivama ja tekivad defektid.

Kornea ümbrus punetab, kuna väikesed veresooned on laienenud. Kui sarvkesta haigusprotsess on kestnud pikka aega, hakkavad need väikesed veresooned kasvama sarvkesta sisse. Seda nimetatakse sarvkesta neovaskularisatsiooniks. Sarvkesta läbipaistvus väheneb ning nägemine halveneb. See on pöördumatu protsess.
Haavand võib suureneda nii laiusesse kui sügavusse. Vahel võib haavand haarata kogu sarvkesta. Mõnikord võib silma eeskambrisse põletiku tulemusena tekkida mäda (leukotsüüdid, mis on tulnud kohale, et hävitada mikroorganisme).

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptoomideks on valu, võõrkehatunne, valguskartus ja suurenenud pisaratevool. Alguses ei pruugi kõik sümptoomid olla väljendunud. Nägemine võib olla hägustunud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kui inimene valu tõttu ei saa silma avada, tilgutatakse talle silma valuvaigistit, mis hakkab mõjuma peaaegu kohe.
Selleks, et teha sarvkesta defekte nähtavateks värvitakse neid fluorestsiiniga. Fluorestsiin on värvaine, mis on silmale täiesti ohutu, see asetatakse väikese pabeririba abil alumise lau siseküljele, et värvaine laiali valguks. Seejärel uurib arst suurenduse all sarvkesta. Sarvkesta defektid värvuvad fluorestsiini abil rohekaks.

Ravivõimalused

Sarvkesta haavand vajab väga kiiresti ravi ning seda ravib ainult silmaarst.
Haavandi ravi oleneb tekitajast, haavandite ulatusest ning nende sügavusest.
Ravitakse silmatilkadega.
Kui sarvkest on hävinenud, on tänapäeval võimalik sarvkesta ka siirdada.

Prognoos

Prognoos sõltub haigustekitajast. Mida sügavam on haavand, seda raskemini allub ta ravile. Herpesviiruse poolt tekitatud haavandid on enamasti väikesed, neid on palju ja nad alluvad hästi ravile. Seente põhjustatud haavandid on sügavamad, neid on korraga vähem.
Sarvkesta haavandid võivad muutuda ka krooniliseks. Kõige sagedamini juhtub seda seente poolt põhjustatud haavanditega.
Sarvkesta haavandid kattuvad paranedes uue epiteel(katte)kihiga vaid siis, kui tegemist on väga pindmiste haavanditega. Sügavamad haavandid paranevad armkoega ning see põhjustab nägemise hägustumist. Kui haavandit ei ravi, võib see mulgustuda, põletik võib edasi levida iirisele ja sealt kogu silmale. Kahjuks võib seda juhtuda vahel ka siis, kui haavandit ravida. 

Ennetamine

Sarvkesta haavandi teket soodustavad kõik sarvkesta kahjustavad seisundid – traumad, võõrkehad, haigused (herpesviirusest põhjustatud keratiit, neurotroofiline keratiit, krooniline blefariit, bakteriaalne konjunktiviit, trahhoom, bulloosne keratopaatia, armistuv pemfigoid).
Kandes kontaktläätsi, tuleb neid alati korralikult hooldada.
Silmatraumade korral või kui silma on sattunud võõrkeha, mis sealt veega uhades ära ei tule, tuleb koheselt pöörduda arsti poole.