ka piimanäärme vähkkasvaja
Breast cancer (ingl.k)
Cancer glandulae mammae (lad.k)
Seletus
Rinnanäärme vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud rinnanäärmest, kuid mis oma iseloomult on süsteemne haigus, s.t mõjutatud patsiendi geneetilisest taustast ja hormonaalsest seisundist.
Ülevaade
Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel, moodustades 32% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest. Surmapõhjustest pahaloomuliste kasvajate seas on ta II-III kohal. Haigestumine rinnavähki maailmas tõuseb ja seda paralleelselt koos elatustaseme tõusuga.
Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, kuid see suhe N:M on 100:1. Näiteks 1997 a. diagnoositi Eestis naistel 600 esmasjuhtu, meestel 5 esmasjuhtu. Risk haigestuda piimanäärmevähki tõuseb inimese vanuse kasvades. Haigus on suhteliselt harv naistel alla 40 eluaasta.
Vähijuhud on sagedasemad kõrgema sotsioökonoomilise taustaga naiste seas, mida seletatkse elustiiliga, ennekõike hilise esmassünnitusega.
Rinnanäärmevähk on geneetiliselt määratletud kasvaja. Hormonaalset aktiivsust mõjutavad tegurid - vara alanud menarhe, hiline menopaus, mittesünnitanu - võivad vallandada vähi teket.
Tavaliselt paikneb kasvaja rinnas ühe koldena, kuid võib olla ka mitme koldena ja üheaegselt mõlemas rinnas. Ühe rinnavähi vormina võib esineda ka rinnanibu piirkonnast alguse saanud kasvaja, nn. Paget`vähk.
Kuna rinnavähk on pahaloomuline kasvaja on tal omadus levida ka väljapoole rinnanäärmekude ja anda siirdeid e. metastaase. Esmalt tekivad metastaasid lümfiteid pidi levides kaenlaalustesse lümfisõlmedesse. Hiljem on võimalik vähirakkude levik kopsu, maksa, luudesse, ajju ja mujale.
Varases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi.
Kõige sagedasem kaebus, millega naised pöörduvad arstile on rinnast leitud “tükk” - rinda tekkinud sõlm või tihenenud kude (65-76% juhtudest).
Lisaks sellele on mitmeid sümptomeid, mille avastamisel tuleks pöörduda koheselt arsti poole:
Kuulates ära inimese kaebused ja seejärel vaadeldes ja katsudes mõlemat rinnanääret saab arst informatsiooni võimalikust haigusest ja edasiste uuringute vajalikkusest.
Kasvajakolde avastamiseks ja täpse paiknemise määramiseks kasutatakse rindade röntgenuurinugt ehk mammograafiat.
Mõnedel juhtudel on vajalik ultraheliuuring.
Oluline uuring on nõelaga proovimaterjali võtmine kasvajakoldest, mida hiljem uuritakse mikroskoobi all. Sellega saab enamasti selgeks, mis tüüpi kasvajaga on tegemist.
Kui diagnoos jääb ebaselgeks, tehakse diagnostiline operatsioon, mille käigus eemaldatakse kasvajakude ja uuritakse seda mikroskoobi abil. Koeproovis saab määrata ka hormoonide - östrogeeni ja progesterooni - retseptoreid, mis on olulised edasises ravis.
Lisaks neile uuringutele tehakse vastavalt vajadusele lisauuringuid, et teha kindlaks, kui kaugele on kasvaja organismis arenenud. Selleks võidakse teha kopsuröntgen, ultraheliuuring/ kompuutertomograafia kõhukoopast, luude uuring spetsiaalse märgistatud ainega, mis aitab leida siirdeid luukoes ja ka vereanalüüsid organismi üldise seisundi hindamiseks.
Ravivõimalused on rinnavähi puhul väga mitmekesised ja sõltuvad paljudest asjaoludest:
Rinnavähi ravis on võimalikud järgmised raviviisid
Enamasti kasutatakse nende raviviiside erinevaid kombinatsioone, mis sõltuvalt patsiendist ja haiguse staadiumist võivad suuresti erineda. Eesmärk on hävitada organismist kasvajarakud.
Rinnavähi tekkega seostatakse mitmeid suurema või vähema mõjuga riskitegureid:
Prognoos sõltub mitmetest faktoritest.
Headeks prognostilisteks näitajateks on patsiendi vanus üle 50 aasta, kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud, kasvaja mõõtmed on väikesed<1 cm, piirdunud kasvaja, kasvajakoes on östrogeen ja progesteroon retseptorid.
Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule.
On leitud, et esmasrasedusel, mis on täielikult välja kantud ja lõppenud sünnitusega enne 30. eluaastat on rinnavähi eest kaitsev toime. Oluline roll on ka sellele järgneval lapse imetamisel.
Rinnavähi varasel avastamisel on suur roll naisel endal. Soovituslikult peaksid kõik naised üle 20. eluaasta kord kuus oma rindu ise kontrollima neid peegli ees vaadeldes ja kombeldes.
Menstrueerivatel naistel on kõige sobilikum aeg selleks nädal peale menstruatsiooni, kui rinnad on kõige pehmemad.
Eespool kirjeldatud sümptomite avastamisel tuleks pöörduda koheselt oma perearsti või günekoloogi poole, kes suunab spetsialisti vastuvõtule.
Paljudes riikides kasutatakse ka nn. skriining mammograafiat, et avastada varjatud vähki sümptomeid mitteomavatel naistel. Oluline on see uuring eelkõige keskmise ja kõrge haigestumisriskiga naiste puhul ja informatiivne üle 40.a.naistel.
