Haigused

ka gastroösofageaalne reflukshaigus
Oesophagitis refluens (ld.k)
Reflux esophagitis (ingl.k)

Seletus
Refluksösofagiit on söögitoru põletik, mis tekib maosisu tagasivoolu tõttu söögitorru.

Ülevaade
Refluksösofagiit on üsna sage haigus, mille korral söögitorru sattuv maosisu põhjustab söögitoru limaskesta kahjustades söögitoru põletikku.
Haigus avaldub ebameeldivate kõrvetiste ning valutundega rinnus, vaevused tekivad eriti peale sööki. Reflukshaigus on hästi ravitav.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Refluksiks nimetatakse vedeliku liikumist vales suunas ehk vedeliku tagasivoolu. Maosisu tagasivool söögitorru ehk gastroösofageaalne refluks on tavaline nähtus, mida esineb väga paljudel inimestel. Enamasti see ei põhjusta söögitoru kahjustust ega mingisuguseid vaevusi.

Kui söögitorru sattunud happeline maosisu kahjustab tugevasti söögitoru limaskesta, tekib söögitoru põletik ehk refluksösofagiit, mida nimetatakse ka gastroösofageaalseks reflukshaiguseks.

Söögitoru põletik on erineva raskusega, raskemal juhul tekivad  söögitorru haavandid.

Maosisu tagasivoolu söögitorru ja refluksösofagiidi tekkimist soodustavad:
· Söögitoru alumise osa lõtvus, mille tõttu maosisu pääseb söögitorru (söögitorusong, suitsetamine, mõned toidud ja ravimid).
· Kõrgenenud rõhk maos ja kõhuõõnes, mis surub maosisu söögitorru (ülekaal, rasedus, pigistavad riided, kummargil asend).
Pikaaegne söögitorupõletik võib põhjustada söögitoru ahenemist armistumise tõttu ning söögitoru limaskesta ehituse muutumist (nn. Barret` söögitoru).

Sümptomid ehk avaldumine

Refluksösofagiidi puhul on iseloomulikuks kõrvetised.
Võib esineda ka ülakõhuvalu või valu rindkeres, röhatisi koos maosisu sattumisega suhu, iiveldust, oksendamist, neelamishäireid ja köha.

Kaebused süvenevad pikaliasendis ja peale sööki, ka öösel.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Gastroskoopia ehk söögitoru ja mao uuring mao sondiga võimaldab kindlaks teha, kui tugev on söögitoru põletik, milliseid muutusi on põletik põhjustanud, kas esineb söögitoru song ning uuringu käigus on võimalik võtta söögitorust koetükk ehk biopsia.

Mõnikord tehakse mao kontrastuuring (röntgenaparaadi all juuakse kriiditaolist baariumi sisaldavat vedelikku), mis teeb söögitoru ja mao ning võimaliku söögitoru songa ja maosisu tagasivoolu söögitorru nähtavaks.

Lisauuringutena kasutatakse ka söögitoru happesuse mõõtmist ehk pH-meetriat ööpäeva jooksul ning söögtoru-mao ülemineku piirkonna rõhkude mõõtmist ehk manomeetriat.

Ravivõimalused

Refluksösofagiiti põdev inimene saab ise oluliselt vähendada refluksi tekkimist (vt.ennetamine).

Lisaks kasutatakse tablettravi:
· Antatsiidid (Almagel) neutraliseerivad maosisaldise happesust ja vähendavad söögitoru ärritusest põhjustatud kõrvetisi, kasutatakse vajadusel, ei ole otseselt raviva toimega.
· Söögitoru pinnale kaitsekihi moodustavad ravimid (näiteks Gaviscon).
· H2-blokaatorid (näiteks ranitidiin) vähendavad happetootmist maos.
·  Prootonpunba inhibiitorid (näiteks omeprasool) on väga tugevad mao happetootmise vähendajad ning võimaldavad kahjustatud söögitoru paranemist.
· Prokineetilised ravimid (näiteks metoklopramiid, tsisapriid), mis reguleerivad söögitoru ja mao õigesuunalist liikumist.

Kui eelnev ravi ei ole piisav, siis vähestel inimestel on vajalik kirurgiline ravi, mille käigus osa maost keeratakse ümber söögitoru, mis hoiab ära maosisu tagasivoolu söögitorru.

Prognoos

Refluksösofagiit on enamasti ohutu haigus, aga on sageli pikka aega kestev ning võib aastate jooksul rohkem või vähem vaevusi põhjustada ning ravi vajada.
Harva tekivad pikaaegse refluksösofagiidi tagajärjel tüsistused: söögitoru ahenemine või Barrett`i söögitoru (viimasega kaasneb väike vähkkasvaja tekkimise risk).

Ennetamine

Refluksi ja maosisu toimet vähendavad abinõud:
· Korraga süüa väikeseid toidukoguseid.
· Hoiduda toitudest, mis sageli vaevusi põhjustavad (kofeiini sisaldavad joogid, alkohol, šokolaad, sibul, vürtsitatud toidud, piparmünt, tsitruselised ja tomat).
· Vältida rasvaseid toite. Rasvased toidud põhjustavad söögitoru alumise sulguri lõdvenemist ning mao tühjenemise aeglustumist ning seega pikendavad aega, mille jooksul hape pääseb söögitorusse.
· Peale söömist mitte lamada (mitte süüa vahetult enne magama minemist) ja mitte sportida umbes 3 tundi.
· Vähendada kehakaalu. Ülekaalulistel on kaalu langetamine väga hea moodus vaevuste leevendamiseks.
· Mitte suitsetada. Suitsetamine soodustab happe tagasivoolu söögitorusse.
· Magada kõrgema peaalusega.
· Vältida pigistavaid rõivaid.
· Kestva küürutamisega ja keha ettepainutamisega tehtavast tööst hoidumine.
· Vältida ravimeid, mis soodustavad refluksi (nitroglütseriin, nifedipiin, teofülliin).