Haigused ja seisundid

Raseduse katkestamine

ka abort;
tehislik raseduse katkestamine
Abortus (arteficialis) (lad.k)
Abortion (ingl.k)

Seletus

Kirurgiline või ravimite abil esile kutsutud elusa või surnud loote väljutamine emakaõõnest.

Ülevaade

Seaduslikult võib rasedust katkestada naise soovil kas meditsiinilistel (oht tervisele), sotsiaalsetel, eetilistel (vägistamine vm.), vanuselistel ja eugeenilistel (lapse arenguhäired) näidutustel või vanemate võimetuse korral lapse eest hoolitseda (vanema vaimne või kehaline puue). Eesti Vabariigi seaduse kohaselt võib raseduse katkestada enne 12. rasedusnädala lõppemist va. meditsiinilistel näidustustel.
Käesoleva hetkeni on indutseeritud abort Eestis lubatud vaid kirurgiliselt st. loote eemaldamine instrumentidega tupe ja emakakaela kaudu.
Raseduse katkestamine meditsiinilisel näidustusel: kui rasedus ohustab mingil viisil naise tervist või esineb kindel teadaolev loote väärarend on raseduse katkestamine meditsiiniliselt näidustatud.Meditsiinilistel näidustustel võib raseduse katkestada kuni 20. rasedusnädalani. Üle 22. nädala kestnud rasedust käsitletakse kui enneaegset sünnitust, sest lapsel on võimalus vaatamata ebaküpsusele ellu jääda.

Abort

Põhjuseid raseduse katkestamiseks võib olla erinevaid. Seadusandlus abordi kohta erineb riigiti. Nii on osades riikides abort lubatud vaid juhul, kui rasedus ohustab naise elu või loote väärarendite esinemisel. Euroopa seadused on siiski üpris liberaalsed ja käsitlevad aborti kui naise inimõigust ning enesemääramisõigust.

Eesti Vabariigis on abort lubatud naise soovil, kui raseduse suurus ei ületa 11 nädalat + 6 päeva ( raseduse kestvust arvestatakse viimase menstruatsiooni esimesest päevast alates).

Meditsiinilisel näidustusel (väärarendi esinemine, oht naise elule ja tervisele, rase on alla 15aastane või üle 45aastane, naine on oma kehalise või vaimse puude tõttu võimetu last kasvatama) võib rasedust katkestada kuni 20 nädalat .

Soovimatu rasedus ei ole alati naise hoolimatuse ja rumaluse vili. Ka kõige usaldusväärsem rasestumisvastane vahend võib vahel siiski alt vedada. Erinevad elusituatsioonid ja keerdkäigud võivad panna naise esialgu soovitud raseduse jätkamise suhtes ümber mõtlema. Moraalses ja psüühilises mõttes on raseduse katkestamine siiski naise jaoks sageli raske.

Vähene teadlikkus rasestumisvastaste vahendite kohta või kõrge hind, partneri soovimatus kaitsevahendit kasutada ja vastutust jagada või naise enda hoolimatus võivad põhjustada soovimatute raseduste ja korduvate abortide tekke.
Soovimatu rasedus seab naise dilemma ette. Miks naine otsustab ühe või teise kasuks ja kui palju naise otsust mõjutavad kõrvalseisvad inimesed, sõltub väga paljudest faktoritest. Otsuse tegemine võib olla mõnikord raske ja aeganõudev protsess. Naisel on õigus saada abordialast nõustamist. Oma rasedust katkestada soovivale naisele või teovõimetu naise eestkostjale on arstil kohustus selgitada raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust, sellega seonduvaid riske ja võimalikke tüsistusi. Lõpliku otsuse teeb siiki alati naine ise.

Vaatamata soovimatule rasestumisele võib mõnikord ilma sündida siiski oodatud ja armastatud laps.Abordile eelnevalt tehakse arsti poolt kindlaks raseduse täpne suurus. Abordijärgsete põletike ja tüsistuste vältimiseks on oluline põletike diagnoosimine ja vajadusel eelnev ravi. Seetõttu arst võtab abordile eelnevalt tupest ja verest mitmeid analüüse.

Rasedust võib katkestada vaid naistearst selleks tegevuslisentsi omavas raviasutuses.

Reeglina katkestatakse rasedus üldnarkoosis, mistõttu protseduurile eelnevalt ei ole lubatud süüa, juua, suitsetada, nätsu närida.

Andmed naise raseduse katkestamise kohta kogutakse ja kantakse abordiregistrisse.

Käesoleva hetkeni on Eesti Vabariigis kuni 12 nädalani teostatav raseduse katkestamine vaid kirurgiline. Protseduur teostatakse tupe kaudu tupepeegleid kasutades. Emakakael laiendatakse ning loode aspireeritakse vaakumotsikut kasutades. Raseduseks ettevalmistunud emakalimaskest kaabitakse aasataolise instrumendiga üle, vältimaks peetunud looteosistest tingitud verejooksu ja põletikku.

Rootsis, Prantsusmaal, USAs on võimalik kuni 7 nädalast rasedust katkestada ka mifepristooni nimelise ravimiga, mis on raseduse arenguks vajaliku kollaskehahormooni pärssiv ravim.

Raseduse katkestamine meditsiinilisel näidustusel toimub haiglaravil olles. Emakakaela ettevalmistavate ravimgeelidega kutsutakse esile sünnitusesarnane emakakaela avanemine ja loote iseeneslik väljutamine.

Abort kui tehislik raseduse katkestamine on seotud riskidega ja võimalike tüsistusetega. Kuigi enamus juhtudest kulgeb abort tüsistusteta, siiski harvadel juhtudel on võimalikud komplikatsioonid. Protseduuri käigus on võimalik emaka mulgustamine või emakakaela vigastuse teke. Vaatamata emakaõõne puhastamisele võib loode jääda tabamata ning areneda edasi, naisel esinevad jätkuvalt raseduse tunnused. Eelneva väljaravimata põletiku või looteosiste peetuse tagajärjel võib kujuneda emakamanuste ja emakapõletik, sellele järgneva septilise seisundiga. Abordijärgselt võib tekkida tüsistusena tugev verejooks. Läbipõetud põletik, mille tulemusel liituvad munajuhad, põhjustab edaspidist mehaanilist viljatust.
Peale aborti esineb 1-1,5 nädalat verine või pruunikas määriv voolus. 2 nädala –1 kuu jooksul ei ole soovitav suguelu põletiku vältimise ja emakahaava paranemise tõttu. Sageli määratakse põletikku ennetav ravi. Abordijärgselt peaks mõtlema edaspidise soovimatu raseduse vältimise võimaluste(rasestumisvastaste vahendite) peale ja vajadusel pöörduma arsti poole vastava nõustamise saamiseks.

Tugeva verejooksu, alakõhuvalude või kõrge palaviku esinemisel abordijärgselt on vajalik kohene arsti juurde tagasi pöördumine.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik