Haigused ja seisundid

Q-palavik

Q fever (ingl.k.)

Seletus
Q-palavik on väikese rakusisese bakteri Coxiella burnetii põhjustatud äge haigus, millele on iseloomulik järsku tekkiv palavik, peavalu ning kopsupõletik.

Ülevaade
Q-palavik on kogu maailmas esinev palavikuhaigus, mida võivad levitada näiteks lambad, kitsed ja lehmad.
Haigus võib kulgeda täiesti ilma sümptomiteta, kuid mõnel juhul ka üliraskelt, põhjustades maksapõletikku.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Q-palaviku tekitajaid leidub lammaste, kitsede ja lehmade uriinis ning väljaheites.
Nakatumine toimub tavaliselt hingamisteede kaudu, kuid nakatuda on võimalik ka juues bakteritega saastunud piima.
Peale bakteri sissehingamist paljuneb Coxiella burnetii kopsudes ning  levib verega organismis.

Q-palaviku tavalisim haigusvorm on kuni 2 nädalat vältav ja iseeneslikult mööduv palavikuline haigus.
Q-palaviku peiteaeg (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid ei põhjusta veel haigusnähte) on keskmiselt 3 nädalat.

Sümptomid ehk avaldumine

On ka võimalik, et mõnel juhul kulgeb haigus täiesti ilma sümptomiteta

Iseloomulik on järsk algus palaviku, tugevate peavalude, külmavärinate, nõrkuse, lihasvalude ning valudega rinnus. Palavik võib tõusta kuni 40ºC ning püsida kuni 3 nädalat.
Teiseks haigusnädalaks võib tekkida kuiv köha ning kopsupõletik.

Umbes 1/3 juhtudest kujuneb välja maksapõletik ehk hepatiit. Hepatiidile on iseloomulik palavik, nõrkus, maksa suurenemine ning valu paremal ülakõhus.

Mõnikord võib esineda ka ikterus ehk naha kollasus. Sellistel juhtudel võivad peavalud ning kuiv köha sageli puududa.

Harva võib esineda ka Q-palaviku kroonilisi vorme - kroonilist hepatiiti ehk maksapõletikku  ning kroonilist endokardiiti ehk südame sisekestade põletikku. 

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Coxiella burnetii olemasolu organismis on võimalik kindlaks teha vereanalüüside abil. Vereanalüüsist otsitakse ka bakterivastaseid antikehi ehk vastuaineid.

Kopsupõletiku avastamiseks võidakse teha röntgenülesvõte kopsudest.
Kui ilmneb ka maksa haaratus ehk hepatiit võidakse teha ultraheliuuring ja/või maksa biopsia ehk uurida maksast võetud imepisikest koetükikest mikroskoobi abil.

Ravivõimalused

Q-palaviku ravimiseks kasutatakse antibiootikume, tavaliselt tetratsükliini.

Prognoos

Tänu antibiootikumide kasutamisele osutub haigus surmavaks väga harva.
Q-palaviku kerged vormid paranevad sageli spontaanselt ehk ilma ravita.

Ennetamine

Tuleks tähelepanu pöörata Q-palaviku loomadelt inimestele ülekandumise mehhanismidele ning vastavalt rakendada ettevaatusabinõusid - pastöriseerida piima ning vältida kokkupuudet potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga - loomade väljaheite, uriini ja platsentaga.
Riskigruppi kuuluvad farmides töötavad inimesed.