Haigused ja seisundid

Psoriaas

ka soomussammaspool
Psoriasis vulgaris (lad.k.)
Psoriasis (ingl.k)

Seletus
Põletikuline nahahaigus,mis on tingitud marrasnaha (epidermise) rakkude kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga.

Ülevaade
Antiikajast tuntud päriliku eelsoodumusega haigus, mille korral tekivad punetavad ketendavad laigud peanahale ja kehale ning mis lisaks kahjustab küüsi ja liigeseid. Haigus on krooniline, kulgeb ägenemiste ja vaibumistega, kuid hea raviga on võimalik haigusevabasid perioode pikendada.

Psoriaason küllaltki sage haigus, mida põeb ~1,5-3% (1-5%) elanikkonnast, erinevused sõltuvad kliimavöötmest ning ka rassilistest omapäradest (kõige rohkem esineb seda valgetel). Haigus ei ole nakkav.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Kuigi üldiselt on põhjused ebaselged, teatakse, et tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine.

Kui perekonnas pole varem kellelgi esinenud psoriaasi, on risk haigestumiseks kõigest 1-2%. Kui üks vanematest on haige, tõuseb lastel risk haigestumiseks 10-20%, kui mõlemad vanemad on haiged, on risk kuni 50%. Ühemunakaksikute puhul, kui ühel kaksikutest esineb psoriaas, on teisel kaksikul tõenäosus haiguse avaldumiseks 90%.

Haigestumine võib tekkida igas eluperioodis, kuid kõige sagedamini vanuses 10-20aastat ja 57-60aastat.

Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla:

1)traumad – nt. kratsimine, hõõrumine, putukahammustused, tätoveeringud, saunas vihtlemine jne. Ka ülemäärasest päevitamisest (ultraviolettkiirgusest) tekkinud põletust või keemiliste ainete poolt tekitatud nahakahjustust võib lugeda traumaks nahale;

2) teised haigused – mõnikord võib psoriaas avalduda peale tuulerõugeid või allergilise kontaktdermatiidi järgselt. Samuti mitmesugused kroonilised põletikukolded, näiteks sagedased kurgumandlite põletikud, katkised hambad jne võivad olla haigust vallandavateks ja haiguskulgu halvendavateks teguriteks;

3)mõningad ravimid, samuti alkohol, sigarettide suitsetamine;

4)hormonaalsed muutused – on täheldatud, et puberteedi, raseduse või kliimaksi perioodis võib haigus ägeneda (mõnedel juhtudel aga hoopis paraneda);

5)väga tugev seos on leitud stressiga.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne.

Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid ja põlved, mis on tingitud sellest, et need piirkonnad alluvad sagedamini traumadele (kammimine, küünarnukkidele toetumine jne.).

Haigestuda võivad ka küüned - küüne peale tekivad väikesed lohukesed nagu sõrmkübaral või kollased laigud, nagu oleks küüne all tilk õli.

Mõnikord võib lööve sügeleda, aga ka mitte alati.

Lisaks naha ja küünte haigestumisele võib esineda ka liigesekahjustusi. Õnneks ei esine psoriaasiga seoses siseorganite kahjustusi.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile mingeid raskusi haiguse diagnoosimisel. Ebatüüpilistel juhtudel tuleb mõnikord diagnoosi täpsustada nahatüki mikroskoopilise uuringu abil, et eristada seda teistest sarnase pildiga haigustest.

Liigesevalude puhul tehakse ka röntgenuuring, et välja selgitada kahjustuse ulatus.

Ravivõimalused

Ravivalik sõltub haiguse vormist ning staadiumist ning sobiva raviskeemi määrab arst.

Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme.

Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB),mille protseduuride sageduse ja intensiivsuse määrab arst.

Prognoos

Haiguse kulg sõltub paljudest asjaoludest: inimese vanusest, haiguse vormist, samuti, kui hoolsalt haige end ravib.Tavaliselt neil, kelle haigus algab nooremas vanuses, on kulg raskem.

On inimesi, kellel terve elu vältel on ainult mõni üksik laiguke kehal, ning kes pole võib-olla oma haigusest isegi mitte teadlikud, samas teistel areneb lööve mõne aastaga väga laiaulatuslikuks ja tekib raske liigesekahjustus, mis segab isegi töötamast. Siiski reeglina korralikult ravides on haigusevabad perioodid pikemad ning ägenemised kulgevad kergemini.

Psoriaasihaigetele on tavaliselt üheks suuremaks probleemiks kaasinimeste arvamus, kes ei ole teadlikud haiguse olemusest. Halvakspanu kartuses hoitakse eemale sportimisest ja mererannast, tihti on probleeme töökohaga. See tekitab enamasti psüühilist stressi ja nii tekib suletud ring, mis viib haiguse pidevale halvenemisele.

Ennetamine

Tõeliselt efektiivset profülaktikat pole. Siiski, inimestel, kes põevad psoriaasi, ei soovitata abielluda teise psoriaasihaigega, sest laste haigestumise risk suureneb tunduvalt.

Teiseks, inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende lapsed peaks eriti hoiduma vallandavatest faktoritest: ravima korralikult organismis leiduvad põletikukolded, kontrollima oma kehakaalu, hoiduma stressist ja traumadest.

Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine.

Erilist seost dieediga ei teata, kuid on täheldatud, et sõja ajal vähenes inimeste haigestumine psoriaasi, mistõttu arvatakse olevat seos liiga kaloriterikka toidu ja haiguse kulu vahel. Samuti halvendab alkoholi tarvitamine haiguse alluvust ravile.