Haigused ja seisundid

Psittakoos

ka ornitoos;
papagoi palavik
Psittacosis (lad. k.)
Psittacosis, ornithosis (ingl. k.)

Selgitus
Psitakoos ehk ornitoos ehk papagoi palavik on nakkushaigus (psittakos — kreeka keeles papagoi). Haigustekitaja Chlamydia psittaci elab lindude organismis, kust ta kandub edasi metsloomadele, aga ka inimestele. Inimestel põhjustab ta üldise enesetunde muutusi ning kopsupõletikku.

Ülevaade
Psitakoosi põhjustav haigustekitaja elab papagoide, tuvide, kanaliste, kulliliste organismis — veres, kudedes, sulgedel. Kui linnul tekib kõhulahtisus, levitab ta haigustekitajaid roojaga.
Inimesel võib psitakoos avalduda väga erineva raskusega haigusena — kerge hingamisteede infektsioonina, kopsupõletikuna, sepsisena ehk veremürgitusena. Inimestest on esmajärjekorras ohustatud lindude omanikud, veterinaarid, kanafarmide ja loomaaia töötajad.
Viimase 5 aasta jooksul on USAs registreeritud alla 50 haigusjuhu.
Vaatamata ravile sureb psitakoosi umbes 2% haigestunutest. Ravimata juhtudel on suremus kuni 30%.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Psitakoosi põhjustab Chlamydia psittaci nimeline mikroob. Inimene nakatub eelkõige lindude kuivanud ekskrementide sissehingamisel.
Väga harva, kuid siiski on võimalik haigestuda sisse hingates haige inimese köhaga levivate piiskadega või sugulisel teel.
Umbes kaks nädalat ringleb haigustekitaja veres ning sel ajal tavaliselt haigusnähtusid ei esine. Hiljem kandub mikroob verega organismis laiali — kopsu, maksa, põrna ja mujale.

Sümptomid ehk avaldumine

Umbes 10 päeva pärast nakatumist tekivad tavaliselt gripitaolised nähud — külmavärinad, palavik, väsimus, nõrkus, fotofoobia ehk valguskartus, peavalu, lihasvalu, köha.
Köha on tavaliselt alguses kuiv, st eritiseta, hiljem tekib ka rögaeritus.

Lisaks võivad tekkida kahvatu tähniline lööve, oksendamine ja kõhulahtisus, kopsupõletik, pankardiit ehk südameüldpõletik, maksa- ja/või põrna suurenemine, keratokonjunktiviit ehk silma sarvkesta-sidekesta põletik.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Psitakoosi kindlaks tegemiseks on oluline välja selgitada kokkupuude lindudega, tavaliselt võetakse vereproov, uuritakse ka röga, auskulteeritakse ehk kuulatakse kopsu.

Ravivõimalused

Psitakoosi ravitakse antibiootikumidega — erütromütsiini, tetratsükliiniga. Ravi on pikaaegne ja peaks veel kestma kuni 10 päeva peale paranemist, et kindlustada vabanemist haigustekitajast. Vaatamata ravile on suremus 2%.

Prognoos

Tavaliselt paraneb inimene täielikult.
Haiguse läbipõdemine annab mittetäieliku immuunsuse, st psitakoosi on võimalik haigestuda uuesti.

Ennetamine

Psitakoosi vältimiseks tuleb hoiduda kokkupuudetest lindude sülje, vere, väljaheidete ning sulgedega.
Haigeid linde tuleb ravida ligi 1,5 kuud tetratsükliiniga, et vabaneda psitakoositekitajast.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Infektsioonhaigused”, 2000
“The Merck Manual”, 17th ed., 1999
Harrison jt.,“Harrisons Principles of Internal Medicine”, 14th ed., 1998