Haigused ja seisundid

Pseudopodagra

ka pürofosfaatartropaatia;
kondrokaltsinoos
chondrocalcinosis (ld.k)
Chondrocalcinosis (ingl.k)

Seletus
Kondrokaltsinoos
ehk pseudopodagra on liigespõletik, mille puhul toimub pürofosfaatkaltsiumi mikrokristallide hulgaline ladestumine liigesesse ja liigest ümbritsevatesse kudedesse.

Ülevaade
Haigusele on iseloomulik liigesekõhrede ja -ümbrise lubjastumine ehk kondrokaltsinoos. Haigust iseloomustvad ägedad hood (pseudopodagra) ja kroonilise liigeskahjustuse teke.
Haigus esineb üle 30.a. vanustel inimestel ja sageneb vanuse suuenedes.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Sageli esineb seda haigust perekonniti. Ainevahetuslike häirete põhjused ja mehhanismid on aga veel ebaselged.
Muutused kudedes on põhjustatud mikrokristallide ladestumisest kõhresse ja liigeseõõnt katvasse kesta. Toimub kõhrestruktuuri lagunemine, kõhrerakkude hävinemine, kõhrealuse kohe tihenemine ja luuliste jätkete ehk osteofüütide kasv.
Pseudopodagra hoogude teket seostatakse pürfosfaatkaltsimi kristallide üleminekuga nende kogunemiskohtadest kõhrest liigeseõõnde ja ägeda liigesepõletiku tekkega. Liigese mikrotrauma võib seda soodustada.

Sümptomid ehk avaldumine

Pseudopodagra hoog areneb tavaliselt ühes põlveliigeses.
Tekib kas äge või alaäge põletik, mida iseloomustavad valu, turse ning palavik.
Haigushoog on vähem intensiivsem kui tõelise podagra puhul. Mõnikord võivad olla haaratud ka teised liigesed (peale põlveliigese).
Äge periood võib kesta mõnest päevast 4-6 nädalani. Hoogude sagedus on väga varieeruv, vaheajad mõnest nädalast mitme aastani.
Hoogude ägenemisel tekib krooniline liigeskapsli põletik. Haiguse kroonilist vormi iseloomustavad pidevad valud, hommikune liigesjäikus ja mõõdukas liigeste turse. Sagedasem on ühe põlveliigese artriit. Selle kroonilise kulu korral võivad tekkida ägedad pseudopodagra hood.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Röntgenülesvõttel on näha kaltsiumikristallide ladestumist kõhresse. Liigeste lubjastumist võib sageli märgata randmeliigestes või ka puusaliigeses, põlveliigeses ja meniskites ning küünarliigeses. 
Vereproovis on näha valgeliblede arvu tõusu, mis viitab põletikule ja settereaktsiooni kiirenemist.

Ravivõimalused

Kuivõrd ainevahetsulike häirete mehhanism on ebaselge, puudub pikaajaline spetsiifiline ravi.
Ägedat hoogu ravitakse mittesteroideste põletikuvastaste preparaatidega (indometatsiin, diclofenac).
Väga ägeda põletiku puhul on näidustatud hormoonpreparaatide süstimine liigesesse.  Pikemas perspektiivis on näidustatud sanatoorne ravi, sealhulgas mudaravi (kuid ainult haiguse vaibuimisfaasis!). Raskete deformatsioonide puhul on näidustatud kirurgiline ravi.

Prognoos

20% esineb haiguse destruktiivne ehk purustav vorm, mida leitake põhiliselt 60-70a. Naistelt puusaliigeses. Selline haiguse vorm on invaliidistav. Teiste haigusvormide puhul oleneb töövõime ja elukvaliteet haiguse lokalisatsioonist ja raskusest. Haigus esineb perekonniti, seega geneetiline faktor on oluline.

Ennetamine

Uurida perekonniti haiguse esinemist ja varakult alustada haiguse raviga.


Kasutatud kirjandus:
1.) Oxford textbook of rheumatology, sec.ed, Vol 1, 2. Ed. By P.J.Maddison et al. 1998.a. Oxford Medical Publications.
2.) Harrisons Principles of internal medicine. 13ed. K.J.Isselbacher et al. 1994.a.
3.) The Merc Manual of diagnosis and therapy, 16ed, R.Berkow et al.
4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a.
5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a.