Haigused

Presbyopia (lad.k)
Presbyopia (ingl.k)

Seletus
Inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt.

Ülevaade
Ealine protsess, mille tulemusena häirub silma võime muuta läätse kuju ning sellest tulenevalt ei näe inimesi selgelt lähedal asuvaid esemeid, kuid kaugele näeb hästi.
Presbüoopia on üks kaugnägelikkuse ehk hüperoopia alavorm.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Et selgelt näha, peab silmalääts valguskiired koondama täpselt võrkkestale. Kuna objektid asuvad silmast erineval kaugusel, peab lääts selleks oma kuju muutma.
Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda nimetatakse akommodatsiooniks ja kui see mehhanism töötab, näeb inimene selgelt. 
Juba 10.-20. eluaastates hakkab läätse elastsus vähenema ning vanemas eas on lääts muutunud juba niivõrd jäigaks, et teda kumeramaks enam muuta ei saa. Seetõttu ei näe inimene enam teravalt lähedal asuvaid objekte, samal ajal kui kaugele näeb ta hästi.
Neil, kes olid varem lühinägelikud, võib lühinägelikkus väheneda kuni paar dioptrit, st ta vajab paar "miinust" nõrgemaid prille. Presbüoopia sümptoomid tekivad neil mõni aasta hiljem või ei teki üldse.
Kaugnägelikel on aga vastupidi – kuna neil on juba varem lähedale nägemine häiritud, tekivad presbüoopia sümptoomid neil mõni aasta varem.

Sümptomid ehk avaldumine

Häiritud on lähedale nägemine. Et lugeda, hoiab inimene raamatut silmadest kaugemal kui varem, "käed jäävad lühikeseks".
Lugemisel on vaja tugevamat valgust kui varem (tugev valgus ahendab pupilli, mis muudab valguskiirte murdumist silmas).
Lugemisraskused õhtuti või väsinuna (ülepingest väsib silma akommodatsiooniaparaat ja lääts ei suuda enam valgust võrkkestale koondada).
Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja teha silmadega tööd lähedalt (lugemine, käsitöö jne).  

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil.
Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet Spetsiaalse aparaadi abil tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund, mille alusel saab välja kirjutada prillid. Enne refraktsiooni mõõtmist on soovitatav silmi võimalikult vähe pingutada ning mõnda aega mitte kanda kontaktläätsi. Siis on testi tulemused kõige objektiivsemad.
Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused.
Silmapõhjade uuring. Et välistada teised haigused, võidakse uurida ka silmapõhjasid. Selleks tilgutatakse silma pupilli laiendavaid tilku ning uuritakse silma läbi laiendatud pupilli.

Ravivõimalused

Tavaliselt vajab presbüoopiaga inimene alates 50. eluaastatest lugemisprille. Neil, kellel on prillid juba olemas, on sageli vaja nüüd lisaks teisi prille: ühed, millega vaadata kaugele ja teised, millega lugeda. Tehakse ka bifokaalseid prille, mille ülemine osa on kaugele vaatamiseks, alumine aga lugemiseks mõeldud.
Presbüoopiat on võimalik korrigeerida ka kontaktläätsede abil, kuid sageli leiavad inimesed, et nende silma asetamine iga kord enne lugemist on ebamugav protseduur. Tehakse ka bifokaalseid kontaktläätsesid.

Prognoos

Presbüoopia on pöördumatu seisund ning saavutab stabiilsuse umbes 65. eluaastaks. Prillide või kontaktläätsedega on see aga täielikult korrigeeritav.

Ennetamine

Vältida pole presbüoopiat võimalik, kuna see on normaalne eaga kaasnev protsess.