Haigused ja seisundid

Preeklampsia

ka rasedusaegne hüpertensioon;
rasedustoksikoos
Pereclampsia (lad.k)
Preeclampsia (ingl.k)

Seletus

Tervel naisel peale 20. rasedusnädalat tekkinud seisund, mil esineb vererõhu tõus, võivad kaasneda tursed ja neerude läbilaskvus valkudele.

Ülevaade

Rasedal tõuseb vererõhk, suureneb veresoonte läbilaskvus, esinevad tursed jalgadel ja kätel, peavalu. Raskematel juhtudel kujunevad lisaks ka nägemishäired, ülakõhuvalu, neeru- ja hingamispuudulikkus. Väga harva kujuneb eklampsia - krampide ja koomaga kulgev seisund. Preeklampsia tõsiseim oht lootele on hapnikupuuduse kujunemine, mis pidurdab loote arengut või tekib verevarustushäirete tõttu platsenta irdumise oht. Reeglina on võimalik raviga tüsistusi vältida.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Täpset preeklampsia põhjust ei tunta.

Varem arvati, et platsentast eritub ema vereringesse toksiine ehk mürkaineid, millest tuli ka varasem haiguse nimetus- tokseemia. Mingit toksilist tegurit ei ole suudetud siiski leida.

Viimase aja teooria kohaselt tekib vererõhu tõus platsenta ja loote veresoonte seinas paiknevate vasoaktiivsete (veresoonte ahenemist ja laienemist põhjustavate) ainete tasakaalustamatusest .

Samal ajal on suurenenud mikrotrombide moodustumine veresoonkonnas, mis lõppkokkuvõttes häirib paljude elundite, sealhulgas neerude, aju, kopsude, silmavõrkkesta talitlust.

Ravimata preeklampsia puhul kujunevad kaltsiumi ainevahetusehäired ja võib tekkida ajuturse, mis avaldub krambivalmiduse või krampidena . Krampide esinemisel käsitletakse haigust kui eklampsiat.

Ka platsenta verevarustus on haigusest tulenevalt häirunud ning loote hapniku ja toiainetega varustamine halvenenud, mistõttu loode võib kannatada (loote hüpoksia).

Sõltuvalt vererõhu tõusust, valgu kaotuse hulgast neerude kaudu, ja haige enda kaebustest eristatakse kergemat ja raskemat preeklampsia vormi.

Mõnikord võib raske preeklampsia vormi puhul esineda maksa talitluse muutusi ja vereliistakute (trombotsüütide) arvu langust, mida tuntakse ka kui HELLP sündroomi .

Ladestuspreeklampsia puhul ka varem kõrgvererõhutõbe põdeval rasedal vererõhutõus süveneb, lisandub proteinuuria (neerude läbilaskvus valkudele) või krambid.

Suur valgukaotus põhjustab ulatuslike tursete teket üle kogu keha.

Preeklampsiat esineb sagedamini esmasrasedal, mitmikuid kandval rasedal, diabeetikul, kõrgvererõhutõbe põdeval naisel, alla 20 ja üle 40 aastastel, põismooli puhul. Samuti esineb teatud perekondades preeklampsiat sagedamini.

Sümptomid ehk avaldumine

Esinevad vererõhu tõus, tursed näol, kätel ja jalgadel .

Naine võib kaevata peavalu, nägemishäireid, hingamishäireid, ülakõhuvalusid, urineerimisvähesust - nende kaebuste esinemine viitab krambivalmiduse olemasolule. Krambid võivad vallanduda rasedana, sünnituse ajal kui ka sünnituse järgselt.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Preeklampsiat diabnoositakse vererõhu väärtuste tõusu, uriinianalüüsi (uriinis leiduva valgu hulga) ja haigustunnuste alusel.

Jälgimist vajavad nii ema kui laps.

Lähtuvalt seisundi raskusest võidakse teha erinevaid uuringuid loote südametegevuse ja hapnikugavarustatuse määratlemiseks (ultraheli, KTG - kardiotokogramm - loote südamelöökide ja emakakokkutõmmete suhte hindamiseks, doppleruuring - verevoolu kiiruse ja iseloomu määramiseks jt).

Ravivõimalused

Preeklampsia ravi eesmärk on ennetada eklampsiat, ennetada emal elundite kahjustusi ning püüda jätkata üsasisest elu kuni loode on saavutanud küpsuse üsaväliseks eluks.

Ravis on oluline voodireziim, rahu.

Vererõhu alandamiseks on vaja kasutada ravimeid (b-blokaatoreid), millega püütakse ennetada eklampsia väljakujunemist.

Toidus tuleb piirata soola tarbimist. Vererõhu langetamine peab olema optimaalne, kuna liigne vererõhu langus võib veelgi halvendada platsenta verevarustust ning ohustada loote elu.

Prognoos

Peale raseduse lõppemist ema vererõhu väärtused normaliseeruvad iseenesest.

Preeklampsia puhul on suurenenud risk platsenta enneaegseks irdumiseks ja loote ägedaks või krooniliseks hapnikupuuduseks. Neil lastel on suurem risk perinataalseks suremuseks (üsasiseselt, sünnitusaegsel ja sünnitusjärgsel perioodil).

Täiskasvanuna võib neil lastel olla suurem risk kõrgvererõhutõppe ja preeklampsiasse haigestumiseks.

Ennetamine

Preeklampsiat ennetada ei ole võimalik.

Mikrotrombide teket vältides võidakse mõnikord riskirühma rasedatele manustada atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) teatud kindlates kogustes ja kindla perioodi vältel, vajaduse üle otsustab ainult arst.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik