Haigused ja seisundid

Odraiva

Hordeolum (lad.k)
Stye (ingl.k)

Seletus
Odraiva on lauservas paiknevate rasunäärmete äge põletik.

Ülevaade
Odraiva puhul lauserva tekkiv rasu- ja higinäärmete põletik väljendub punetava ja valuliku sõlmekesena ripsmete juures. Odraiva esineb sagedamini lastel. Vahel võib sõlm põletiku arenedes avaneda ning sealt väljub mäda.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Tekitajaks on bakterid, mis satuvad lauserva sisse mikrovigastuste kaudu. Bakterid tekitavad organismis põletikureaktsiooni: bakteri ümber koguneb tursevedelik ning sinna kogunevad leukotsüüdid  ehk vere valgelibled. Hukkunud leukotsüütidest moodustub mäda. Et mäda levikut takistada, ehitab organism selle ümber sidekoest kapsli. Mäda on näha ka läbi naha või limaskesta väikese kollaka laiguna.

Sümptomid ehk avaldumine

Odraiva jagatakse asukoha järgi kaheks: sisemine ja välimine. Välimine odraiva avaneb nahapinnale, sisemine lau sisemisele küljele – silma sidekestale.

Välimine odraiva haarab lauserva higi- ja rasunäärmeid. Haigus algab tavaliselt lauserva punetuse ja valuga, mis läheb üle väikeseks, ümaraks ja valulikuks sõlmeks.
Vahel kaasneb sellele ka valguskartus, pisarate vool ja tunne, nagu oleks silmas võõrkeha. Peagi tekib sõlme peale kollakas täpp, mis on märgiks sellest, et tekkinud on mäda. Varsti see avaneb, mäda voolab välja ning valu annab järele. Paari päeva jooksul kaovad kõik sümptoomid.
Harva, peamiselt siis, kui inimese organismi vastupanuvõime on vähenenud,  tekib korraga üksteise kõrvale mitu odraiva. Siis võib sellega kaasneda peavalu, kehatemperatuuri tõus ning lähedalasuvate lümfisõlmede paistetus.

Sisemine odraiva, mis haarab rasunäärmeid, on veidi raskem haigus. Õnneks esineb seda väga harva. Valu, punetus ja turse on rohkem piirdunud kui välimise odraiva puhul. Kui vaadelda silmalau sidekesta poolset külge, siis on näha, et haigestunud näärme kohal on limaskest veidi kõrgem ja kollakas. Hiljem mäda koondub ning tekib piirdunud mädakolle. Iseeneslikult laheneb see seisund harva ning väga sageli tekib odraiva pärast ravi uuesti. 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimine toimub odraivale iseloomuliku paise järgi vaatlusel.

Ravivõimalused

Välimist odraiva ravitakse soojade kompressidega kodustes tingimustes. Mida varem alustatakse, seda efektiivsem. Kui hakkab kogunema mäda, tuleb kompresside tegemine lõpetada, et takistada nakkuse levikut, ja pöörduda arsti poole.
Mädaniku eemaldamiseks tavaliselt see avatakse ja vajadusel määratakse raviks antibiootikumsalvi.
Kui odraiva kohe pärast ravi kordub ning on visa paranema, võib arst määrata ka paarinädalase tablettravi.
Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silmakoopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette).
Sisemise odraiva puhul on ravi tavaliselt kirurgiline.

Prognoos

Odraiva võib muutuda krooniliseks, sel juhul tekib uus seisund – halaasion ehk rahetera.

Ennetamine

Odraiva esineb sageli kaasuva haigusena lauserva põletiku puhul. Ta tekib kõige suurema tõenäosusega siis, kui immuunsus on langenud. Sagedamini tekib ta ka suhkruhaigetel ning atoopilist dermatiiti põdevatel inimestel.
Ennetamine pole tavaliselt siiski võimalik.