Haigused

Teniasis (ingl.k)

Selgitus
Nakkushaigus, mida põhjustab sealihas parasiteeriv nookpaeluss.

Ülevaade
Inimene nakatub halvasti töödeldud tsüstitserke ehk lihastesse kapseldunud vastsete vorme sisaldava sea- või metssealiha söömisel.
Tsüstitserkidest vabanevad vastsed arenavad täiskasvanuks ja parasiteerivad inimese peensooles - häirub toitainete imendumine, tekib kõhulahtisus, kehakaal langeb. Harvem kujuneb välja tsüstitserkoos, mil nookpaelussi vastsed kapselduvad inimese lihastesse.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Inimene nakatub, kui ta sööb haigestunud looma liha, mis sisaldab vastseid. Osa vastseid tungib ka inimorganismis läbi sooleseina ja liigub lihastesse ning teistesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos.
Enamasti on sooles korraga üks uss, kuid see võib elada kuni 25 aastat ja kasvada 3 meetri pikkuseks. Ta koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui ka loomad, kes levitavad nakkust järjest edasi.
Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad munad loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse kus kapselduvad.

Sümptoomid ehk avaldumine

Sooles elav nookpaeluss sageli vaevusi ei põhjusta. Siiski võib inimene vahel tunda ebamugavust ja valu kõhus, iiveldust, pidevat näljatunnet, võib tekkida kõhulahtisus, kaalulangus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoosi kinnitamiseks otsitakse roojast mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente.

Ravivõimalused

Nookpaelusstõbe ravitakse antibiootikumiga, tavaliselt piisab ühekordsest annusest.

Ennetamine

Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine.