.jpg)
ka Belli paralüüs
Paresis nervi facialis (ld.k)
Facial nerve paralysis (Bells palsy) (ingl.k)
Selgitus
Belli paralüüs on teadmata põhjustel tekkiv äkiline ühepoolne näonärvi halvatus, mis avaldub näo asümmeetria, nõrkuse ning silma sulgemise häirena.
Ülevaade
Haigus esineb võrdse sagedusega nii naistel kui meestel, keskmiselt 15-40:100 000 inimese kohta. 63% juhtudest on tegemist parempoolse näonärvi kahjustusega. Haigestumise tõenäosus suureneb vanusega ning diabeedihaigetel on 4 korda suurem oht Belli paralüüsi haigestuda.
Näonärv on VII peaaju närv, mis innerveerib näo miimilisi lihaseid, sülje- ja pisaranääret, juhib maitsetunnet keele eesosalt ning viib ajju tundeimpulsse keskkõrvast.
Halvatuse tekkepõhjused ei ole lõplikult teada, kuid haigus tekib tavaliselt mõne viirusinfektsiooni järel oletatavalt immunoloogilise mehhanismiga (see tähendab, et organismis tekivad antikehad, mis põhjustavad põletikku).
Viimasel ajal on leitud ka herpes- ehk ohatisviiruse aktiveerumisest põhjustatud näonärvi kahjustust (isikutel, kellel esineb huuleohatist, võib sama viirus tekitada ka närvi halvatust).
Põletik põhjustab näonärvi turse ning verevarustuse häire, mistõttu närv surutakse vastu luulist kanalit, milles ta kulgeb (üks osa näonärvist paikneb oimuluu kanalis). Haigusilmingud ongi põhjustatud närvi traumeerivast survest vastu kanali seina.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus algab äkki tekkiva näo tuimuse, kõrvataguse piirkonna valu, suurenenud pisaravoolu ning ülikuulmiserksuse ehk hüperakuusiaga.
Ühe näopoole nõrkus süveneb kuni 72 tunni jooksul. 70%-l haigetest esineb täielik, 30%-l aga osaline paralüüs. Täieliku halvatusega isik ei saa liigutada haiget näopoolt ega sulgeda samapoolset silma (seda nimetatakse lagoftalmiks), samuti esineb ülikuulmiserksus, mistõttu inimene ei talu tugevaid helisid. Ühelt keelepoolelt võib puududa maitsetunne.
Vahel haarab põletik ka kolmiknärvi, mistõttu haigel näopoolel on vähenenud tundlikkus. Kõik haigustunnused ei pruugi ühel inimesel korraga esineda, see oleneb sellest, millisest näonärvi osast alates kahjustus on tekkinud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Belli paralüüsi diagnostika ei tekita tavaliselt probleeme. Peamiselt tuleb seda eristada kasvajatest ning mõningatest infektsioonhaigustest.
Sümptomite alusel otsustatakse, kas on näidustatud magnetresonantstomograafiline uuring või on tegemist tüüpilise näonärvi halvatusega, mille korral see uuring ei ole informatiivne.
Harva kasutatakse neuromüograafilist uuringut. 1/3-l juhtudest võib olla suurenenud ka ajuvedeliku ehk liikvori valgusisaldus.
Ravivõimalused
Belli paralüüsi ravitakse glükokortikoidhormoonidega (Prednisoloon). Alustatakse 24-48 tundi peale haiguse algust ning ravi kestab 1-2 nädalat. Prednisoloon on turset alandava toimega, mistõttu juba ravi algul haigusnähud mõnevõrra paranevad.
Tihti kasutatakse silmatilkasid ning ööseks on soovitav haige silm kinnitada plaastriga (kuna esineb sulgumishäire ning silm võib kuivada).
Oluline on teha ka spetsiaalseid näolihaste harjutusi, et treenida miimilisi lihaseid ning soodustada halvatuse paranemist. Harjutusi õpetab füsioterapeut.
Maailmas on proovitud ka kirurgilist ravimeetodit, kuid see ei leia laialdast kasutust.
Prognoos
Tavaliselt hakkab halvatus taanduma kahe kuu jooksul haiguse algusest. Alati ei parane haigus täielikult, vaid võivad jääda teatud jääknähud (1/3-l haigetest võib jääda püsiv näopoole nõrkus ning tahtmatud tõmblused, harvem muud sümptomid).
Hea prognoosi näitajateks on osaline halvatus, varajane paranemine, noor iga, normaalne maitsetundlikkus ning süljevool. Kaudselt saab paranemist ennustada elektroneuromüograafilise uuringu abil. Kliiniliselt hinnatakse paranemise ulatust alles poole kuni ühe aasta möödudes. Umbes 7% juhtudest võib elu jooksul korduda.
Ennetamine
Näonärvi halvatuse ennetamiseks ei ole spetsiifilisi võimalusi. Kuigi ei ole tõestatud, et Belli paralüüs tekib puudulikult ravitud viirushaigusest, on siiski soovitav viirushaigus alati korralikult välja ravida, et mitte kurnata organismi.
