Haigused ja seisundid

Munandivähk

ka testise vähk
Carcinoma testis;  Seminoma (ld.k)
Testicular seminoma (ingl.k)

Selgitus
Testise ehk munandivähk jaguneb mitmeks alatüübiks, mille ravi ning arengukiirus on erinevad. Kõige sagedamini esineb munandivähi korral seminoomi. Kõik munandivähi alaliigid on idurakulise kasvajad, seetõttu alluvad nad hästi kemoteraapiale.

Ülevaade
Testise vähki esineb harva, USAs 1-2%-l meestest. Peamiselt on seminoomi riskigrupis mehed vanuses 15-35a. Kõige kõrgem esinemissagedus on Taanis ja Šveitsis ning esinemistrend on tõusutendentsiga.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Testise vähi tekkepõhjustest on vähe teada, kuna tegemist on embrüonaalse kasvajaga ning seetõttu võib kasvaja puhkefaasis olemas olla juba enne sündi. Kindlasti on soodustavateks faktoriteks mingi muu idurakulise kasvaja eelnev olemasolu (näiteks vähk teises testises).
Kindlasti tuleks munandeid uurida kui eelnevalt teda krüptorhism ehk munandite õigeaegne mittelaskumine kõhuõõnest munandikotti, viljatus, normaalsest väiksem munand. On tõestatud ka munandivähi seos geneetiliselt määratud haigustega.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt pöörduvad konsultatsioonile noored mehed, kelle on päevade või nädalate jooksul tekkinud palpeeritav, erineva kontsistentsiga tükk munandisse. Lisaks võib esineda vesimunand ehk hüdrotseele. Ebatüüpiline on äkki algav testise valu.
Hiline avastamine on ilmselt tingitud sellest, et inimesed ei uuri väga hoolikalt oma intiimsemaid kehaosasid, ei julge spetsialisti poole pöörduda või ravitakse midagi muud.
Sarnased sümptomid võivad olla munandimanuse ja testise põletikul ning testise traumal. Kui munandivähki ei avastata õigeaegselt võivad levida siirded ehk metastaasid retroperitoneaalsele ja/või rinkeresse. Siis on tähelepanu püüdvad juba metastaasidest tingitud sümptomid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on. Järgneb füüsiline läbivaatus – testiste palpatsioon, lähedal asuvate lümfisõlmeregioonide kontroll jms.
Vereanalüüsides otsitakse teatud hormoonide kõrgenenud taset. Lisaks tuleks analüüsida spermat – kas ka seal on ebatüüpilisi rakke.
Algkolde suuruse ning tiheduse hindamiseks sobib hästi ultraheliuuring munandikotist. Metastaaside olemasolu hindamiseks teostatakse kompuutertomograafiline uuring ning röntgen rindkerest. Raviplaani määramiseks on vajalik biopsia kahtlasest kohast munandis.

Ravivõimalused

Operatsioon: olenevalt kasvaja ulatusest, staadiumist, võib lõikus piirduda vaid kahjustatud munandi eemaldamisest (orhidektoomia) või laiema protsessi korral lisaks kubemelümfisõlmede ning erineva embrüonaalset päritolu koe eemaldamine.
Kiiritusravi ja kemoteraapia: kuna tegemist on kiiresti areneva kasvajaga, mõjub vähirakkudele surmavalt nii kiiritusravi kui ka kemoteraapia. Samas sõltub kogu kombineeritud ravi planeerimine ja selle edasine edukus siiski sellest, millises staadiumis on vähk avastamise momendil.

Prognoos

Kui avastatakse kasvaja esimeses staadiumis, see tähendab, et haaratud on ainult munand ning puuduvad metastaasid, on prognoos hea. Samas, kombineeritud ravi saanutel võivad hiljem tekkida viljatusprobleemid, seetõttu on võimalik enne kiiritust ja kemoteraapiat oma spermat spermapangas külmutada lasta, et hiljem säiliks võimalus laste saamiseks.

Ennetamine

Kuna tegemist on embrüonaalset päritolu kasvajaga ning vähirakud võivad organismis olemas olla eelnevalt väga pikka aega, on olukorra vältimine raske. Ilmselt võiks tähelepanelikult uurida neid noori mehi, kellel on eelnevalt esinenud suguelundite süsteemiga seotud probleeme: krüptorhism, vesimunand, viljatus jne.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000
M. Beers, R. Berkow “The Merck Manual” 1999