.jpg)
Syndroma myelodysplasticum (ld.k)
Myelodysplastic syndrome (ingl.k)
Seletus
Müelodüsplastiliseks sündroomiks nimetatakse luuüdis olevaid vereloome eellasrakke haaravat haigust, mis põhjustab vererakkude vähesust veres.
Ülevaade
Müelodüsplastiline sündroom on pahaloomuline vereloomehaigus, mis tekib tavaliselt vanemas eas (70a.), sageli teadmata põhjusel, mõnikord kiirituse või kahjulike keemiliste ainetega kokkupuute tagajärjel.
Müelodüsplastilise sündroomi korral tekib kõikide vererakkude vähesus ehk tsütopeenia.
Ravi on peamiselt toetav, mõnikord on võimalik teha luuüdi siirdamine.
Müelodüsplastilise sündroomi korral väheneb luuüdis normaalsete vererakkude tootmine, selle tagajärjel tekib kõikide vererakkude (erütrotsüütide, trombotsüütide ja leukotsüütide) puudus veres ehk pantsütopeenia.
Haigus avaldub erinevate vormidena.
Erütrotsüütide puudus põhjustab aneemiat ehk kehvveresust, leukotsüütide vähesuse tõttu tekib infektsioonide oht, trombotsüütide vähesuse korral langeb vere hüübivus ja tekib verejooksude oht.
Müelodüsplastilist sündroomi võib põhjustada kokkupuude kiiritusega, keemilised ained ja ravimid, seda esineb sagedamini mõnede geneetiliste ja kaasasündinud haiguste puhul (Downi sündroom, Fanconi aneemia).
Müelodüsplastilise sündroomi korral võib tekkida äge müeloidne leukeemia.
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse varases faasis ei teki tavaliselt mingisuguseid vaevusi, tihti leitakse haigus juhuslikult, kui mingil põhjusel on tehtud vereanalüüs.
Aneemia korral tekib jõuetus, hingeldus ja pulsi kiirenemine, leukotsüütide vähesuse tõttu on infektsioonhaigused sagedased, trombotsüütide puudus võib põhjustada kerget veritsuse ja nahale siniste plekkide tekkimist.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Müelodüsplastilise sündroomi diagnoosimiseks ja selle eristamiseks teistest sarnaselt avalduvatest haigustest tehakse vereanalüüs, määratakse vererakkude hulk ja hinnatakse mikroskoobiga nende ehitust.
Väga oluline on luuüdist võetud proovitüki ehk biopsia uurimine: rakulise koostise hindamine (luuüdi on rakurikas) ja kromosoomianalüüs.
Ravivõimalused
Ainuke paranemist võimaldav ravi on luuüdi siirdamine.
Mõnel juhul kasutatakse keemiaravi.
Aneemia puhul tehakse erütrotsüütide ja veritsuste korral trombotsüütide ülekanne.
Infektsioonide ravimiseks kasutatakse antibiootikume.
Prognoos
Prognoos on sõltuvalt haiguse vormist ja põhjusest erinev. Eluohtlikud on haiguse tüsistused: verejooks, infektsioonid ja äge leukeemia.
Ennetamine
Haiguse ennetamine ei ole võimalik.
Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Harrison`s Principles of Internal Medicine 14th ed.
Herold jt. Sisehaigused, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
