Haigused

ka seljaaju põletik
Myelitis transversalis (ld.k)
Transverse myelitis (ingl.k)

Selgitus
Müeliit on äge või alaäge põletikuline seljaaju haigus, mis lokaliseerub sagedamini seljaaju rinnaosas ning põhjustab nii hall- kui valgeaine kahjustust.

Ülevaade
Põhjuseks on viirused või autoimmuunne põletik ning haigus avaldub seljavalu, tundehäirete ning lihasnõrkusena.
Ravi on sümptomaatiline, kuid enamasti paranetakse hästi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Müeliite on kaks liiki: viiruslikud (näiteks poliomüeliit ehk lastehalvatus) ning transversaalsed ehk autoimmuunse põletikuga kulgevad müeliidid.
Viiruslikest tekitajatest on sagedasemad herpes(ohatis-)viirus ning tsütomegaloviirus. Transversaalset müeliiti põhjustavad sidekoehaigused (luupus), narkootikumide kasutamine ning viirusinfektsiooni järgne seisund. Vahel võib polüskleroos (sclerosis multiplex) alata müeliidina.

Sümptomid ehk avaldumine

Kõige sagedamini esineb müeliiti viirusinfektsiooni põdemise järgselt. Haige hakkab näiliselt tervenema, kuid aktiveerub autoimmuunne põletik (viiruse osade vastu tekivad antikehad, mis tekitavad vastureaktsiooni) ning seisund halveneb järsult.
Haigel tekib tugev kaela ja/või seljavalu ning  paresteesiad ehk tundemuutused (“sipelgate jooksmine”) jalgades, levides pidevalt ülespoole pea suunas.
Haiguspilt süveneb mitme päeva vältel ning lisandub lihaste nõrkus ning põie ja pärasoole sfinkterite kontrolli võimetus ehk pidamatus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Müeliidile sarnast kliinilist pilti võivad anda ka mitmed teised haigused (abstsess, verevalum või kasvaja seljaajus).
Kuna haigus tekib ägedalt, on seda sageli vaja eristada Guillian-Barre sündroomist ehk ägedast polüradikuloneuriidist (diferentsimise aluseks on kindlate haiguspiiride puudumine ning kehatüve haaratus).
Lisaks nimetatud kliinilistele sümptomitele esineb kõõlusreflekside kadu ning ajuvedeliku ehk liikvori valgusisalduse tõus.
Magnetresonantstomograafilisel uuringul on näha seljaaju turse ning mitmesed signaalimuutusega alad, mis kinnitavad diagnoosi. Kahjustuse lokaliseerimiseks on vahel kasutusel ka elektroneuromüograafiline (ENMG) uuring.

Ravivõimalused

Müeliidil kahjuks puudub spetsiifiline ravi. Glükokortikoidhormoonide efektiivsus ei ole kliiniliste uuringutega tõestatud, kuid leiavad siiski vahel kasutust (kortikosteroidhormoonid vähendavad turset). Abi on valdavalt sümptomaatline, tagades elutähtsate funktsioonide säilimise ning hoides ära täiendavate tüsistuste (kopsupõletik, lamatised) teket.

Prognoos

Prognoos on indiviiditi väga erinev ning oleneb kahjustuse ulatusest ning põhjustavast faktorist. Denervatsiooni ehk tõsise närvikahjustuse leid ENMG uuringul on alati halvaks prognostiliseks näitajaks. Mida raskem on seisund, seda tõsisem on prognoos. Siiski esineb ka täielikku paranemist.

Ennetamine

Ägedat müeliiti ei ole võimalik ennetada.
Riskifaktorid on valdavalt vältimatud faktorid (polüskleroos perekonnas, sidekoehaigus jt), mida ei ole võimalik mõjutada.