.jpg)
ka mitraalsuistiku stenoos;
mitraalstenoos
Stenosis ostii mitralis (ld.k)
Mitral stenosis (ingl.k)
Selgitus
Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel oleva ava ning klappide ahenemine.
Ülevaade
Mitraalstenoos tekib sagedamini reuma põdemise tagajärjel ja on arenenud maades väljutusraskusest kujunenud südamepuudulikkuse peamine põhjus. Haigestuvad tavaliselt 30-40 aastates inimesed, naised sagedamini kui mehed. Haigus on progresseeruv ning sageli vajab kirurgilist ravi.
Mitraalstenoos on peaaegu alati reuma tüsistus, teistel põhjustel haigestutakse harva. Lisaks tulevad arvesse muud sidekoehaigused (luupus, reumatoidartriit), vasakus kojas olev healoomuline kasvaja (müksoom) ning kaasasündinud mitraalstenoos, mis viib tavaliselt surmale enne teist eluaastat.
Reuma algusest kulub 10-20 aastat mitraalstenoosi sümptomite avaldumiseni - kui mitraalava on ahenenud neljalt ruutsentimeetrilt kahele.
Igas südametöö tsüklis peab piisav hulk verd liikuma vasakust kojast vasakusse vatsakesse. Et veri liiguks läbi ahenenud avause, on vajalik suurem rõhk vasemas kojas, see võib aga viia rõhu tõusuni ka kopsuvereringes. Kujuneb vasem südamepuudulikkus, mis võib lõpuks haarata ka parema südamepoole.
Sümptomid ehk avaldumine
Esmaseks kaebuseks on pingutusel tekkiv hingeldus, kuna füüsilisel koormusel vajatakse paremat verevarustust. Hingeldus võib süveneda ka palaviku või raseduse korral, samuti esineb öiseid hingematmishoogusid.
Kuna normaalne verevool südame kambrites on häiritud, tekivad sinna vereliistakute kogumikud (trombid), mis rebenedes seina küljest lahti, pääsevad vereringesse ning põhjustavad veresoonte sulgusi (emboolia).
Valu rindkeres kaasneb juhul, kui esineb pärgarterite lupjumine või südame puudulikkus on juba kaugele arenenud.
Haiguse hilisemas staadiumis esineb köha (ka veriköha) kopsuvereringe paisu tõttu. Samal põhjusel võib ägeda komplikatsioonina tekkida kopsuturse.
Raske südamepuudulikkuse korral esineb ka maksa suurenemine, astsiit (vedelik kõhukoopas) ning tursed jalgadel.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Mitraalstenoosiga inimesel võivad nägu ning sõrmed ja varbad olla sinakad (tsüanootilised), samuti on laienenud veenid kaelal.
Südame kuulatlusel esineb iseloomulik kahin, mille tingib läbi ahenenud avause surutav verevool.
Kopsuvereringe paisu tõttu esineb hingeldus ning kuulatlusel võib täheldada räginaid vedeliku kogunemisest kopsudesse.
Elektrokardiogramm (südamefilm) peegeldab vasakus kojas tekkinud ülekoormust.
Diagnoosi aitab täpsustada südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia) ning röntgenülesvõte rindkerest
Ravivõimalused
Ravikompleksis kasutatakse erinevaid ravimeid lähtuvalt haiguse staadiumist ning kaasuvatest probleemidest.
Tablettravi:
südame glükosiidid (digoksiin) on näidustatud kiire südamerütmi või kodade virvendusarütmia korral. Digoksiin annab südamele jõudu kokku tõmbuda ning võib seeläbi suurendada ringesse pumbatava vere mahtu.
β-blokaatorid (metoprolool), aeglustavad südamerütmi, muutes südame tööd kergemaks
Ca2+ kanali blokaatorid (diltiazem), aitavad südamel paremini lõõgastuda
antikoagulandid ehk hüübimisvastased ained (warfarin) - on näidustatud kodade virvendusarütmiaga inimestel, et vältida trombide teket.
Diureetikumid (spironolaktoon) raske südamepuudulikkuse ja tursete esinemisel liigse vee väljutamiseks organismist
Kirurgiline ravi ja muud protseduurid:
südame katateriseerimine (sageli ka diagnostiliseks protseduuriks);
balloonvalvulotoomia (ahenenud avause laiendamine ballooni abil). Kasutatakse rohkem noorematel inimestel ning neil, kellel avatud operatsioon on vastunäidustatud;
Mitraalklapi asendamine. Raske avatud operatsioon, mille käigus puudulik mitraalklapp asendatakse tehisliku klapiga.
Prognoos
Prognoos sõltub haiguse progresseerumise kiirusest ning kaasuvate probleemide või komplikatsioonide esinemisest.
Sagedasemaks tüsistuseks on trombemboolia ehk veresoonte umbumine trombide tõttu ning seda soodustab kodade virvendusarütmia esinemine.
Ilma kirurgilise ravita on suremus 20 aastat peale sümptomite teket 85%.
Klapiasendusoperatsiooni tõttu sureb 2-5% haigetest.
Ennetamine
Kuna mitraalstenoos on peaaegu alati reumaga kaasuv komplikatsioon, siis on oluline adekvaatne reuma ravi. Selleks kasutatakse antibiootikumidega profülaktikat (bensatiin-penitsilliin). Reumaga isikud peavad regulaarselt käima arsti kontrollil, et südamekaebuste ilmnemisel võimalikult kiiresti alustada ravi.
Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999
